- SOOLAD: - ALUSED: - HAPPED: · Molekulaarne konsentratsioon: - n-ainehulk (mol) - V-lahuse ruumala (1 dm3) - Ck-molaarne konsentratsioon (mol/dm3) - Väljandab lahustunud aine moolide arvu 1dm3 · Astmeline dissotsiatsioon: - Vesiniksoolad sissotseeruvad katiooniks ja vesiniku sisaldavaks happeaniooniks. · Dissotsiatsioonimäär näitab kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks - Cd-dissotseerunud molekulide arv - C-kõikide molekulide arv - -dissotsiatsioonimäär - nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioonimäär sõltub: temperatuurist (kõrgemal t° on suurem), kontsentratsioonist (lahjemates lahustes on suurem) - tugevate elektrolüütide korral on dissotsiatsioonimäär 1
5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool 9. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 10. metall + mittemetall sool Soolade liigitamine: lihtsoolad, liitsoolad, vesiniksoolad, hüdroksiidsoolad Dissotsiatsioonivõrrandid (näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses Näited: K2CO3 2K+ + CO3 2- Vesiniksoolad dissotseeruvad kationiks ja vesinikku sisaldavakd happeaniooniks. NaHSO4 Na+ + HSO4- Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille tasakaal on siiski nihutatud neutralisatsioonireaktsiooni suunas. 2Na+ + CO32- + H2O 2Na+ + HCO3- OH- Et otsustada hüdrolüüsi toimumise üle, tuleb teada, millisest alusest (t.a või n.a) ja millisest happes (t.h või n.h) on sool moodustunud. (tugevam määrab keskkonna)
vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt
koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt
anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2 b) Suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagundamine(kuumutamine). Alus=Oksiid+Vesi Al(OH)3=Al2O3+H2O Karbonaat=oksiid+süsihappegaas CaCO3=CaO+CO2 Happed · Hape= aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (H+) ehk prootoneid. Happe molekul jaguneb lahuses vesinikiooniks ja happeaniooniks. Happe omaduse: 1) Hapu maitse 2) pH on väiksem 7. 3) Aluste ja aluselist oksiididega reageerimine Hapete liigitamine erinevate tunnuste järgi : 1) Vesinikioonide ehk prootonite arvu järgi a) Üheprootonithapped (HBr) b) Mitme prootonilised happed ( H3PO4) 2) Tugevuse järgi a)Tugevad happed=kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks H2SO4, HNO3, HCl jt .
Hapete dissotsiatsioon ·Hapete dissotsiatsioonil tekkiv vesinikioon(prooton) ühineb vee molekuliga, moodustadeshüdrooniumiooni H3O+ ·H2O + HNO3 H3O+ + NO3 ·Lihtsustatult HNO3 H+ +NO3 Astmeline dissotsiatsioon ·Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvadastmeliselt (peamiselt esimeses astmes) ·Vesiniksoolad dissotsieeruvad katiooniks javesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHSO4 Na+ + HSO4-- Ammoniaakhüdraat kui nõrk alus ·Ammoniaagi lahustumisel vees tekibammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3·H2O·Ammoniaakhüdraat dissotsieerub nõrga alusena NH3·H2O NH4+ + OH Reaktsiooni toimumise tingimused Ioonidevahelisedreaktsioonidkulgevad lõpuni, kui tekib ·sade ·gaas ·vesi ·mõni muu nõrkelektrolüüt NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu, sest muutust ei ole, lahuses samad ioonid)
Kristallivõte lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat. Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb, siis lahus jahtub ja vastupidi. Ioonilised ained Molekulaarsed ained Dissotsatsioonivõrrandid Üheprootonilised Mitmeprootonilised NaOH → Na + OH ˉ HCl → H + Clˉ Vesiniksoolad dissotseeruvad katiooniks ja vesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHPo₄ →Na + HPO₄ Ammoonium NH₄ võib kuuluda soolade koostisesse. NH₄Cl –ammooniumkloriid (NH₄)₂SO₄ - ammooniumsulfaat Dissotsatsioonimäär α = Cd/C Cd –ioonideks dissotseerunud kontsertatsioon c-molekulide üldkonts pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega (vee lisaminea) –tulemuseks kas happeline v aluseline keskkond NB ! VAID SOOLAD !! Lahuse keskkonna määramine Lahustumatud alused (kõik, v
molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt
annaabi.ee 
