ökoloogilisest seisukohast. Lisaks tunnetavad probleemi kohalikud elanikud, kelle elatusallikaks järv on, samuti turismiettevõtjad, kelle pakkumine sõltub tegevustest järvel. Angerjas on kohaliku kaluri peamine sissetulek. Talve tulles siuglevad angerjad saba ees põhjamutta ja langevad seal, vaid pead välja jättes, talveunesarnasesse letargiasse. Sellises olekus ei suuda angerjas külmumist hästi ära tabada. Hapnikuvaesust talub angerjas muidu üsna hästi, aga ühel hetkel jääb veekiht liiga õhukeseks ja siis saab hapnik seal kiiresti otsa. On väga raske hinnata, kui suur osa angerjatest põhjani külmuval alal talvitudes hukkub. Ainsa pidepunkti leiab selles osas kümne aasta tagusest ajast, mil Võrtsjärve jää- ja veeolud olid peaaegu samasugused kui 2006nda aasta suvel. Limnoloogiakeskuse teadlaste hinnangul hulpis tol kevadel Võrtsjärves ligi 20 tonni angerjalaipu, mis oli kolm tonni rohkem, kui
blokeeriks melaniini sünteesi. 3. Temp ~0 kraadi -> tumeneb üle kogu keha 2. lemmikloomade käitumine toidu hankimiseks: 1. rituaalsed liigutused 2. häälitsused 3. kohale saabumine kui toimub toidu käitlemine 4. varastamine Erütrotsüütide hulga sõltuvus kõrgusest merepinnast. Mida kõrgemal merepinnast, seda vähem hapnikku. Püsiasustus kuni 3,7 km merepinnast. 1. kui merepinna tasandilt minna 2.5 km kõrgemale, siis hapnikuvaesust tasakaalustatakse esmalt hingeldamisega. rohkem hingeldavad treenimata, ülekaalulised ja suitsetajad; vähem hingeldavad treenitud tervislike eluvisidega ja norm kaalus olevad inimesed. 2. Paari päeva möödumisel hingamissagedus taastub, sest erütrotsüütide arv tõuseb. erütrotsüüdid vabastatake varudest (põrnas ja luuüdis). 3. kõrgmäestikes elavatel rahvastel on tekkinud hemoglobiiniga muutus, mis tagab efektiivsema hapniku sidumise
annaabi.ee 
