CLOSTRIDIUM TETANI Koostaja: Berit Noormets TK II MORFOLOOGIA Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa, sügava haavakanaliga (laske, lömastus või torkehaavad).
(rohelised väävlibakterid) o Hapniku eest kaitseb: Lima Kapsel Rakkude agregeerumine Kooselu aeroobsete bakteritega o Hapnik on toksiline: Hapnik oksüdeerib neid raku komponente mis on vajalikud redutseeritud kujul (ka radikaalid on tugevad oksüdeerijad) Paljud ensüümid on hapnikutundlikud o Eristatakse Ranged anaeroobid - 0 on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) Aerotolernatsed anaeroobid hapniku juures olekul ei hukku (piimhappebakterid, klostriidid) CO · Suures koguses vajalik autotroofsetele bakteritele Söötmetele kus kasvatatakse sutotroofe lisatakse NAHCO ja inkubeeritakse
tekivad replikatsioonivead ja mutantsed rakud. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Aeroobid vajavad O2 kui oksüdatsiooniks vajalikku elektronaktseptorit ja kui ühendit, mis lülitub selle oksüdatsioonil vahetult substraati. Anaeroobid ei talu O2te kuna see on neile toksiline. Toksilisuse põhjused on: O2 oksüdeerib rakus neid molekule, mida on vaja redutseeritud kujul;paljud ensüümid on hapnikutundlikud; Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Loomade soolestikus ja hingamisteedes; mullas; Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Kui keskkonnas on hapnikku, kasutab seda, kui ei ole, siis toimub käärimine. (S. Cerevisiae) Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Küünalnõu on kinnine anum, kuhu pannakse põlema küünal, mis kasutab ära kogu hapniku ja siis kustub. Mis on steriliseerimine? Mis on desinfitseerimine? J
kõrged hapniku konsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, lämmastikku fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. 90. Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Hapnikku ei talu anaeroobid. 1. Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseerunud kujul. Hapnikust moodustuvad radikaalid on väga tugevad oksüdeerijad. 2. Paljud ensüümid on hapnikutundlikud. 91. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Ühe elektroni liitumisel hapnikule moodustub superoksiidradikaal. Sisaldab 1 paardumata e ja on väga reaktiivne. Oksüdeerib küllastumata rasvhappeid, valkudes tioolrühmi jne. Superoksiidradikaali reageerimisel H2O2-ga tekib hüdroksüülradikaal, mis on veel toksilisem. Ta on ülitugev oksüdeerija ja kahjustab igasuguseid biopolümeere. 92
reageerides tekitavad temast radikaale. Seetõttu on anaeroobid hapnikule tundlikud. · Radikaalid moodustuvad hapnikust ka kiirguse (näiteks UV) toimel. Moodustuvad hapniku aatomid ja molekulid, milles on paardumata elektron. Vabade radikaalide paardumata elektronid ,,otsivad" endale paarilist ja ,,võtavad" neid igasugustelt biomolekulidelt, põhjustades neis oksüdatiivseid kahjustusi (oksüdatiivne stress). · Paljud ensüümid on hapnikutundlikud. Sellised on nitrogenaas, hüdrogenaas, Ru-1,5- P2 karboksülaas. · Nitrogenaas on ensüüm, mille vahendusel toimub bakteritel õhulämmastiku sidumine (redutseerimine). Bakterid peavad nitrogenaasi kaitsma hapniku eest. Selleks on mitmeid võimalusi. Üks nendest on paks limakapsel raku ümber. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Ühe elektroni liitumisel hapnikule moodustub superoksiidradikaal (superoksiidanioon).
hapnikuga reageerides tekitavad temast radikaale. Seetõttu on anaeroobid hapnikule tundlikud. Radikaalid moodustuvad hapnikust ka kiirguse (näiteks UV) toimel. Moodustuvad hapniku aatomid ja molekulid, milles on paardumata elektron. Vabade radikaalide paardumata elektronid ,,otsivad" endale paarilist ja ,,võtavad" neid igasugustelt biomolekulidelt, põhjustades neis oksüdatiivseid kahjustusi (oksüdatiivne stress). Paljud ensüümid on hapnikutundlikud. Sellised on nitrogenaas, hüdrogenaas, Rubisco. Nitrogenaas on ensüüm, mille vahendusel toimub bakteritel õhulämmastiku sidumine (redutseerimine). Bakterid peavad nitrogenaasi kaitsma hapniku eest, nt. raku ümber on paks. ROS- hapniku metabolismi käigus moodustunud toksilised ühendid. ROS-id osalevad inimestel mitmetes haigustes ning ka vananemises. Antioksüdandid osalevad nende radikaalide kahjutustamises! Vitamiinid E (membraanide kaitsja) ja C (laia toimega
annaabi.ee 
