. Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C 4. Anaeroobsed protsessid saavad toimuda kui lahustunud hapniku sisadus langeb nullini biokeemilise hapnikutarbe tõttu, mis kulutab ära vees lahustunud hapniku. Neil tingimustel võib toimuda ka mürgiste gaaside nagu h2s ja nh3 teke. Need anaaeroobsed protsessid saab esitada lihtsustatult järgnevalt: 6(CH2O) -> 3CO2 + 3CH4 5. Suure bikoeemilise hapnikutarbega heitvete lisamine looduslikku vette võib kaasa tuua veekogu (nt jõe) ökosüseemi olulisi muutusi. Piirkonnas, kus esineb maksimaalne saastumine, võivad esineda mõnede organismide, mis on kohastunud madala hapniku- ja kõrge orgaanilise aine sisaldusega, väga suured populatsioonid Kui kahustunud hapniku sisaldus uuesti normaliseerub, taastub allavoolu ka liigiline mitmekesisus. 6
Talvel toimub hingamine seni kuni O 2 jätkub. (ANABIOOS - uinak, elutegevuse lakkamine). 3) Kolmas põhjus: vees on gaaside lahustuvus temperatuuriga pöörvõrdeline. Temperatuuri langedes lahustuvus suureneb. P-Jäämeri ja Lõunameri on väga produktiivsed mered võrreldes ookeanide troopiliste keskosadega, kus oluline põhjus madalaks produktsiooniks on hapnikku puudus. Jahedas vees tunnevad end suure hapnikutarbega veeorganismid paremini. Nt vaalad kogunevad ekvaatori juurde ainult sugutegemiseks ja siis ujuvad kiiresti tagasi. O2 on ressurss, mida tänapäeval vajab valdav osa organisme v.a anaeroobid. Kui algselt tekkisid ookeanid, siis maapeal O2 ei olnud. Kogu O2 on meile toodetud elusorganismide poolt: TSÜANOBAKTERID e sinivetikad. 1 mln a tagasi hakkas O2 üle jääma. 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH;