· Läänemerest püüti 2004.a. 373 000 t kilu. Rekordsaak viimasel ajal 1997.a. 529 400 t . · Eesti püüdis 2004.a. 30 200 t (28, 29 ja 32 alampiirkonnast) · Praegu domineerivad kilu kudekarjas 2-3.a. isendid. Tursk Eesti Läänemere tursasaagid 1996-2004 · Pärast mõõnaperioodi on praegu tursasaagid suurenemas sõltudes (nii nagu ka lestal) edukat sigimist tagavast soolsus- ja hapnikureziimist 4 Lõhe · Eestis on teadaolevalt 10 lõhe kudejõge · Püük rannikumerest nakkevõrkudega ja harvem mõrdadega kaaspüügina · Alates 1997.a. eksisteerib lõhekava ning toimuvad asustamised Eesti lõhe püük Läänemeres 1996-2004 Rannikumerest püütavad kalaliigid · MERIFORELL saak 2000.a. 20 t, 2004.a. 7 t koeb 55 jões ja ojas, neist 30 suubub Soome
Jõgede seisundi hindamine Jõgede seisundit hinnatakse põhjaloomastiku koosseisu alusel. Põhjaloomastik on toitumispüramiidi osa ja tal on tähtis roll veekogu isepuhastumises Uuritakse põhjamudas, veetaimestikus ja kividel elunevaid liike ning hinnatakse nende arvukust ning koosseisu. Sageli kasutatakse selleks palja silmaga nähtavaid suurselgrootuid (>2mm). Põhjaloomastik liigiline koosseis ja arvukus sõltub vee keemilisest koostisest, veekogu hapnikureziimist, voolukiirusest, põhjasubstraadist, taimestiku koosseisust jmt tingimustest. Kõik need näitajad muutuvad kiirelt ja oluliselt vastavalt reostuse iseloomule ning veekogude muutmisel inimtegevuse tulemusena. Otsest inimtegevust ei suudeta kogu aeg jälgida. Sobivaimaks ajaks proovide kogumiseks on kevad (aprill-mai), sest sellel perioodil on põhjaloomastik kõige liigirikkam (leidub mitmete muutuste suhtes tundlike liikide vastseid. Veetaimede eluvormid:
annaabi.ee 
