see on otseselt tema enda huvides. Üks eriline saastuslik liik, mis annab tunda eriti vees, on soojusreostus. Nimelt kulutavad suured tööstusettevõtted palju jahutusvett. Jahutusvesi on küll puhas, kuid soe. Seda jahutatakse õhu käes ning kasutatakse siis uuesti jahutusveena. Osa selle soojusest satub ikkagi veekogudesse, tõstes seal vee temperatuuri ja vähendades hapniku lahustuvust, mille tõttu vees elavad organismid jäävad hapnikupuudusse. Keemia elukeskkonna kaitsel Keemiat ja keemiatööstust süüdistatakse sagely elukeskkonna saastamises. See süüdistus on natukene ülekohtune. Elukeskkonda ei saasta mitte keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Üks võimalus elukeskkonna saastumise vältimiseks või oluliseks vähendamiseks on peaaegu jäätmevaba(suletud tsükliga) tootmine, kus püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda see kasulikeks saadusteks
suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel. Vingugaas - Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mitte täieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse. Tõrv - Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20 mg. Suitsetamise põhjused otsiaalsed - tutvusringkonna mõju, töötus, autoriteetide/iidolite eeskuju, madal S enesehinnang Suitsetamisel on palju erinevaid põhjusi
Peamiselt vetikate enda tarbimise tõttu võib see kahaneda öö jooksul mõne protsendini. Selline pikemat aega kestev kõikumine avaldab halba mõju eelkõige kaladele. Näiteks 2002. aasta augustis põhjustas sinivetikate vohang Peipsi järves kalade hulgihuku. Kui vetikamass järve põhjas laguneb, võib samuti kaasneda hapnikuvajak, mis avaldab negatiivset mõju põhjaloomastikule. Kui lagunemine leiab aset jää all, võib hapnikupuudusse jääda kogu veekogu, sestap võivad kalad talvel hukkuda. Vetikate kahjulikku mõju seostatakse nende võimega eritada keskkonda toksiine ehk mürke, mis peale vee-elustiku võivad mõju avaldada ka inimesele. Paljud vetikate toksiinid mõjutavad ka teisi vetikaid. Allelopaatia nime all tuntud strateegia on üks hea võimalus tüütutest konkurentidest vabaneda
Probleemi kirjeldus Võrtsjärve vee-elustiku suurim mõjutaja on veetase. Kui vett on järves vähe, siis on see tavalisest soojem. Kui vesi on ka öösiti soe, hakkavad vetikad öösel vees olevat hapnikku tarbima ja löövad selle tulemusel vohama, tekib vee õitsemine. Tekkinud hapnikupuudus tapab kalad. Analoog kehtib ka talve kohta: kui vesi on madal, külmub järv põhjani. Koos paksu jääkihiga tähendab see kaladele väga piiratud liikumisruumikui, kalad jäävad hapnikupuudusse ning surevad. 11 Teadlased, ning nende poolt avaldatud teadustööd kinnitavad probleemi olemasolu ökoloogilisest seisukohast. Lisaks tunnetavad probleemi kohalikud elanikud, kelle elatusallikaks järv on, samuti turismiettevõtjad, kelle pakkumine sõltub tegevustest järvel. Angerjas on kohaliku kaluri peamine sissetulek. Talve tulles siuglevad angerjad saba ees põhjamutta ja langevad seal, vaid pead välja jättes, talveunesarnasesse letargiasse. Sellises
annaabi.ee 
