oksendamine ning krambid. Patsiendil võivad ilmneda ka happe-alustasakaalu muutusi. Ravi põhimõtted Ravi eesmärgiks on vaba hingamise tagamine, küllaldane hapnikuga varustatus ning patsiendi ahistuse ja surmahirmu leevendamine, turvalise oleku loomine. Põetus · Avatakse pingutavad rõivad · Vajaduse korral aspireeritakse eritised hingamisteedest · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse. Pane tähele pea asendit · Vahendatakse hüpokseemiat 1. Hapnikumaskist piisab, kui hüpokseemia saab likvideeritud, hingamine ei ole ülemäära sagenenud ning ventilatsioonipuudulikkust ei ole 2. Kui hapnikumaskist ei piisa hüpokseemia vähendamiseks, siis CPAP-mask 3. Ventilaatorravi rakendatakse, kui CPAP-maskist ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud, kuid patsient vajab käsitsi ventilleerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks Astmapatsiendi põetus
võimaldamine elu lõpuperioodil. Surijad on sageli väga tundlikud igasuguse surve suhtes, neid häirib näiteks juba voodiriiete surve kehale ja on vaja suurt kannatlikkust ning osavust, et aisata patsiendil tema elu viimastel päevadel ja tundidel end voodis mugavalt tunda. Hingamisraskused, köhimine- Bronhide limaskestade põletiku leevendamiseks ja hingamise kergendamiseks pikaajalise surmaeelse haiguse ajal võidakse haigele määrata kemoteraapia. Hapnikumaskist on tihti vähe kasu, see suurendab veelgi lämbumistunnet. ,,Surmakorinaks" nimetatavat häälekat hingamist võib vaigistada ravimite abil, mis kuivatavad liigsed eritised hingamisteedest. Hingamisraskusi võib süvendada köha. Köha võib ravida köhasiirupi või õhu niisutamisega, kuid kui see ei aita, siis võib kasutada köha kas perifeerselt või tsentraalselt vaigistavaid ravimeid. Silmadega seotud ebamugavused- Surmaeelse haiguse lõppfaasis võib indiviid olla
Clarke väikese romaani pealkirjaga ,,Marsi liivad". See oli esimene katse kirjeldada meie naaberplaneedi kolonoseerimist ja pole kahtlust, et romaanist sai inspiratsiooniallikas, paljudele hiljem punast planeeti uurinud teadlastele. Clarke kirjeldas suuri kuppellinnu, kus sai ringi liikuda nagu maal. Seal olid punased kõrbed ja rohelised taimed. Kuid mis kõige parem: temperatuur oli nii kõrge ja õhk nii tihe, et väljas käimiseks piisas polaarriietusest ja hapnikumaskist. Tänu Marsi ümber tiirlevate kosmosesondidele on meile teada iga kivi sellel planeedil juba enne, kui esimene astronaut oma jala punasesse tolmu vajutab. Seetõttu ei ole tulevased astronaudid enam klassikalises mõttes maadeavastajad ega tegele tundmatute alade kaardistamisega. Nad on teadlased, kes uurivad üksikasju planeedil, mida me üldiselt juba päris hästi tunneme. Kuigi uurimistulemused on näidanud, et Marss sarnaneb Maaga palju vähem, kui me omal ajal