kaudu Coffeini tilkasid, et ennetada apnoede esinemissageduse tõusu ekstubatsiooni järgelt ja sellega seoses ennetada reintubeerimist (Steer jt 2003). Enamik vastsündinuid jäetakse ekstubatsiooni järgselt CPAP ravile. See on spontaansel hingamisel oleval patsiendil pideva positiivse rõhu hoidmine hingamisteedes kogu hingamistsükli vältel (Padari 2004). Suurematele lastele manustatakse vajadusel lisahapnikku hapnikuvuntsidega või hapnikumaskiga. Mõlemat meetodit kasutatakse aeglaselt hapnikust võõrutust läbi viies. Kui ekstubeerimine ebaõnnestub ja patsient ei saa isehingamisega hakkama tuleb patsient reintubeerida. Beckmann jt on koostanud ülevaate, mis uurib alates 1993 aastast reintubeerimise põhjuseid, jättes välja autoekstubatsiooni, mis oli juhtivaks näidustuseks. Reintubatsioon oli alla 14. aastaste hulgas vajalik eelkõige kuna intubatsioonitoru väljus intubatsioonitoru fikseerimise
remondikanalis, redel kõhu peal; bensiin on välja voolanud ja moodustab 3 cm sügavuse loigu. Kui möödujad on patsiendi välja toonud, avastavad kohale jõudnud erakorralise meditsiini tehnikud südame seiskumise ning alustatakse reanimatsiooniga. 646 Pärast intubatsiooni, reanimatsiooni ja korduvat adrenaliini manustamist tekib ventrikulaarne fibrillatsioon, mis pärast korduvat defibrillatsiooni muudetakse pulsiga rütmiks. Patsient viiakse monitooringuga ja hapnikumaskiga haiglasse, kus ta mõne tunni pärast ulatuslike organikahjustuste tõttu intensiivravipalatis sureb. Arutelu 1: mitte ühelgi ajahetkel haiglaeelseses ravis ei toimunud dekontaminatsioon sündmuskohal saastatud riiete eemaldamise ja puhtaksloputamise kujul. Bensiinist läbiimbunud riided jäid patsiendile selga, mistõttu ühelt poolt omastati naha kaudu jätkuvalt ainet ja teisalt oli meeskond suures tulekahjuohus (intubeerimine, defibrillatsioon ja hapnikumask).
annaabi.ee 
