vastu. 1945.aasta märtsis toimus operatsioon Meetinghouse raames pommirünnak Tokyole, milles LeMay väejuhatus kasutas uut taktikat, ning tagajärjed olid hirmuäratavad ja suurejoonelised. Linnas puhkes tuletorm, mille epitsentris võis temperatuur tõusta kuni 1000. Selles rünnakus hukkus vähemalt 100 000 inimest ja üle miljoni jäi kodutuks. Ka USA lennukite meeskonnad olid pommitamise tulemustest sokeeritud. Põlevate inimkehade lehk oli sedavõrd tugev, et lendurid pidid kasutama hapnikumaske. Samasuguseid rünnakuid korraldati veel Nagoya, Kobe, Osaka, Yokohama ja Kawasaki linnale samavõrd hävitavate tulemustega. Aatompommide kasutamine ja tagajärg Kõige vastakamaid seisukohti tekitas USA rünnakutes siiski aatompommide kasutamine Hiroshima ja Nagasaki linna vastu. Esimesed
protsesside kui ka kütuste põlemisprotsesside intensiivistamiseks, näiteks väävel- ja lämmastikhappe tootmisel, kõrgahjuprotsessides jm.. Põlevate gaaside põletamisel hapnikuks saadakse kõrge temperatuuriga leek, mida rakendatakse metallide keevitamisel. Keevitamistöödeks vajalikku hapniku säilitatakse siniseks värvitud terasballoonides suure rõhu all (150 at). Tingimustes, kus ümbritsevas õhus puudub hingamiseks vajalik hapnik või on seda vähe, kasutatakse hapnikumaske (lendurid, mäeronijad, tuukrid, tuletõrjujad). Puhast hapnikku antakse sissehingamiseks ka mitmesuguste südame- ja kopsuhaoguste puhul ning gaasimürgituste raviks. 5. Trihapnik. Ehk osoon on hapniku allotroopne teisend. Tavalise hapniku (dihapniku) molekul koosneb kahest aatomist, trihapniku molekul aga kolmest. O3 on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga plahvatav gaas, mis lahustub vees tunduvalt paremini kui O2
annaabi.ee 
