- sprillid (spiraalsed) - niitjad - keeritsbakterid e spiroheedid (kruvikujulised) - pungade e jätketega bakter b) rakukesta struktuurilt - grampositiivne (kest on peptidoglükaanist) - gramnegatiivne (kest on peiidoproteiinist) c) hapnikutaluvuse poolest - aeroobid (vajavad elutegevuseks hapnikku) - anaeroobid (ei vaja elukegevuseks hapnikku, hapnikukeskkonda sattudes surevad) - fakulatiivsed (neil on sügavalt suva, kas hapnikku on või mitte, eksisteerivad niikuinii) d) energiaallika kasutamine -autotroofid (suudavad endale ise orgaanlist ainet lagundades energiat toota) -heterotroofid (peavad kasutama teiste lagundatud orgaanilist ainet, et endale energiat toota) Patogeenid inimesele kahjulikud bakterid (ainult osad osad bakterid on kasulikud ka) Antibiootikumid
peroksiid). 14. Millised ensüümid vastutavad hapniku toksiliste produktide lagundamise eest? Superoksiidi dismutaas lagundab superoksiidi radikaale. Katalaas lagundab vesinikperoksiidi. Peroksidaas lagundab ka vesinikperoksiidi (ei teki O2). 15. Kuidas jaotatakse mikroobid hapnikunõudluse alusel? obligatoorne aeroob – vajab O2. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne hingaja fakultatiivne aeroob – saab kasvada ka seal, kus hapniku pole. Eelistab hapnikukeskkonda. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne/kääritaja/anaeroob. obligatoorne anaeroob – ei talu O2. Puudu katalaas ja SOD. Anaeroob/kääritaja. aerotolerantne anaeroob – kasvab paremini anaeroobsis, aga hapnik ei pärsi. Olemas SOD, katalaas puudu. Kääritaja. Mikroaerofiil – kasvab madalal hapniku konts. (2-10%) kui õhus (20%). Puudu katalaas/SOD või madala aktiivsusega. Anaeroob/aeroob. 16. Kuidas valmistad püstagarid mikroobi hapnikutarbe uurimiseks?
annaabi.ee 
