1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõttu on aktiivne kehaline tegevus inimese täisväärtuslikuks eluks väga vajalik.
kasvanutel sageli ka vere laktaadisisaldust. Vastupidavuse taseme määramiseks mõõdetakse maksimaalne hapnikutarbimine, anaeroobne lävi ja ka aeroobne lävi. Aeroobne töövõime avaldub organismi võimes taluda kestvat kehalist pingutust ja selle iseloomustajaks ongi maksimaalne hapnikutarbimine ehk hapnikulagi. Anaeroobne Maksimaalse hapnikutarbimise näitaja (VO2max) on inimese aeroobse töövõime lävi oluline nii piir ning kujutab endast maksimaalset hapnikuhulka milliliitrites, mida organism koormustestil kui ka treeninguplaanide on võimaline kasutama ühe minuti jooksul. Kuna maksimaalne hapnikutarbimine koostamisel sõltub eeskätt lihasmassi hulgast organismis, on võetud kasutusele suhteline näitaja ehk maksimaalne hapnikutarbimine kehakaalu 1 kilogrammi kohta (ml/ min/kg)
annaabi.ee 
