tegeleda rahulike ja rutiinsete tegevustega, vältida ergutavate jookide ja ravimite kasutamist, tegeleda füüsilise treeninguga jne. Uneuuringute alal on viimastel aastatel palju edusamme tehtud ja Eestis on juba mitmes kohas võimalik und uurida. Enam tähelepanu on pööratud vanemas eas tekkivate ülemiste hingamisteede anatoomilistest muutustest tingitud norskamise ja uneapnoe seisunditele, mille tagajärjel jääb aju alatasa hapnikudefitsiiti, selle tagajärjel halveneb omakorda mälu, tekib püsiv roidumus ja väsimusetunne. Unehäiretel on oma spetsiifika. Hommikune unetus viitab tavaliselt raskemale probleemile: kas on tegemist sügavama masendus- või läbipõlemisseisundiga või ka nt vanemas eas areneva ateroskleroosiga, mis halvendab aju hapnikuga varustatust. Selliste probleemide puhul oleks vajalik arstiga konsulteerida. Õhtune uinumine on aga enam seotud vahetutest päevasündmustest-muljetest väljatuleku oskusega
nende alternatiivide puhul jäävad alles Kuressaare sadama sissesõiduteed piiravad vallid. · Põhikooslused ei ühtlustu · Probleemiks võib kujuneda vähene veevahetus. · Tekkivad muudatused on väikesed ja taastuvad 1-2 aastaga. 4.5 Võimalik mõju kalakoosluste struktuurile, kalavarudele, kalakoelmutele ning kalapüügile Sissejuhatus: · Tahke heljumi tekkimine inimtegevuse tagajärjel (süvendamine ja kaadamine) tekitab hapnikudefitsiiti, mis on eriti ohtlik kalade sigimise perioodil, just kalamarjale. · Kui kala jõuab maimu ikka või on veel vanem, siis on heljumi mõju juba tunduvalt väiksem. Sissejuhatus · Kõige ebasoovitavam aeg antud töid teha on kevadel, kui enamus kaladel on kudemise aeg. · Mõju kalapüügile võib seisneda selles, et süvendustöödel tekitatav müra võib täiskavanud kalad antud piirkonnast eemale ajada. Mõjud alternatiivide kaupa 0- Alternatiiv:
annaabi.ee 
