Imetajatel on hajuvaks sugupooleks enamasti isased. Põhjus: imetajad on enamuses polügüünsed, kusjuures lõimetishooldega tegelevad emased. Emastel on seetõttu kasulik jääda tuttavasse ümbrusesse sugulaste keskele. Hoiatussignaalid ja sugulussuhted. Hoiatussignaalid lihtsad, et mitte üleliia tähelepanu endale tõmmata. Hoiatatakse enamjaolt lähisugulasi, sest hoiatamise hind kiskja läheduses on kõrge. Eusotsiaalsed loomaühiskonnad. Haplodiploidsuse roll kiletiivaliste eusotsiaalsuse kujunemises. Kõige komplitseeritumad sotsiaalsed suhted on ühiseluliste ehk eusotsiaalsete kiletiivaliste putukate kolooniates. Näit. meemesilase peres muneb ainult üks sigimisvõimeline emane (nn. mesilasema). Haplodiploidsus tekitab olukorra, kus suguluskoefitsient ülejäänud liikmetega grupis on nii suur, et tasub töölistel investeering õdedesse oma geenide levitamise seisukohast ära rohkem kui investeering iseenda järglastesse.
on üks sigimisvõimeline ema ja sigimisvõimetud töölised. Toit jagatakse kõigi vahel ühiselt. Kuid sealjuures on ka paljastuhnuritel üks silmatorkav altruismi soodustav omadus – nende omavaheline keskmine sugulusaste on väga suur (r = 0,82) mis viitab tugevale inbriidingule. Seega tundub eusotsiaalsust soodustavaks peamiseks teguriks olevat eelkõige suur sugulusaste koloonia liikmete vahel, hoolimata sellest, mis moel see on saavutatud – kas haplodiploidsuse, inbriidingu või klonaalse paljunemise (nagu nt eusotsiaalsetel lehetäidel) teel. Noorloomade soospetsiifiline hajumine – Kuigi paljastuhnureil paistab ilmselt olevat välja kujunenud mingi mehhanism, mis aitab neil inbriidingu ehk lähisugulusristumise negatiivsetest tagajärgedest üle saada, näitavad uurimused, et enamikule liikidele oleks kõrge inbriidingu osakaal hukatuslik. Seepärast on loomadel välja kujunenud mitmed spetsiifilised käitumuslikud iseärasused, mis
annaabi.ee 
