Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"haplodine" - 3 õppematerjali

BIOLOOGIA KT - paljunemine
7
docx

BIOLOOGIA KT - paljunemine

1) organellide arv suureneb 2)toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees 3) algas loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine 4)suurenevad raku mõõtmed 5) enne kahekordistumist rakk jaguneb 21) Valk p53 juhib kontrollitud raku surma 22) Spermid: Vibur, liikumisenergia mitokondrite abil DNA tihedalt kokku pakitud ja peas on lõhustuvad ensüümid munaraku kesta läbimiseks Munarakk: Kaetud kestaga Suuremõõtmelisemad Toitaunerikkad(valk ja rebu) Saranasused: haplodine kromosoomistik Kehavõõrad rakud Ainevahetus on alla surutud 23) a) et saada järgalseid b) Et loode edasi areneks 24) Spermatogenees seemnerakkude ehk spermide areng mehel moodutusvad munandite väänilisted torukestes küpsevad kogu suguküpsuse perioodi Ovogenees munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel moodusutvad vaheldumisi kummaski munasarjas saavad valmis juba looteeas 25) Vananemisel tekkivad muutused: 1)elundkondade talilused häiruvad 2)kaasnevad mitmesugused haigused

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
Paljunemine ja areng
12
doc

Paljunemine ja areng

organismis. N: viinamäetigu, vihmaussid, kaanid. Lahksugulistel on emas-ja isassuguelundid eraldi organismides (selgroogsed). Neil esineb sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga) Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem Hukkub palju (ebasoodsad tingimused) Kaitstud paremini (soodsamad tingimused) Kalad, kahepaiksed Roomajad, linnud, imetajad

Bioloogia → Bioloogia
109 allalaadimist
Organismide paljunemine ja areng
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

jooksul. c. Vananemine ­ taim ei õitse enam. Taime maapealsed osad hakkavad taandarenema. diploidne kromosoomistik ­ kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. gameet ­ organismi sugurakk. generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. haplodine kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. kahekromatiidiline kromosoom ­ kahest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. kromosoomide ristsiire ­ homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. ovogenees ­ munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni ovulatsioon ­ küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 4

Bioloogia → Bioloogia
335 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun