Raud Raud (mineraal) transpordib hapnikku kopsudest kehakudedesse. Raud on hemoglobiini ja müoglobiini komponent ning annab verele punase värvi. Brokoli ja verivorst sisaldavad suurel hulgal rauda. Rauapuudus võib viia kurnatuse ja loiduseni. Rauapuudust esineb naistel sagedamini kui meestel. Samuti on vajalik vere hemoglobiini ehk punase vere värvaine moodustamiseks. Rauda leidub kudede värvainetes, millel on väga suur tähtsus katalüsaatorina rakkude ja kudede hapendusprotsessides. Rauapuudus organismis põhjustab madalat töövõimet, kehvveresust, kasvuhäireid. Inimene vajab rauda 10-20 mg päevas. Naatrium Naatriumi leidub rohkem või vähem peaaegu kõigis toiduainetes (kuid rohkem loomsetes). Lõviosa tarbitud naatriumist pärineb keedusoolast. Rohkesti naatriumi saadakse pagaritoodetest, juustust, vorstidest, sinkidest, margariinidest, konservidest, liha- ja kalatoodetest
Seda vajab raku energeetika ja närvitalitus. Magneesium on vajalik rohkem kui 300 ensüümi tööks. Tarbitud magneesiumist imendub 3045%. Magneesiumi imendumist mõjutab kaltsium, fosfor, vitamiin D, omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid C ja B6. Raud on vajalik vere hemoglobiini ehk punase vere värvaine moodustamiseks. Rauda leidub kudede värvainetes, millel on väga suur tähtsus katalüsaatorina rakkude ja kudede hapendusprotsessides. Rauapuudus organismis põhjustab madalat · töövõimet · kehvveresust 9 · kasvuhäireid. · Ööpäevane rauatarvidus sõltub elueast ja töökoormusest. Täiskasvanu vajab keskmiselt 15-20 mg rauda ööpäevas. Rauavajadus (Fe) on väike (1 mg), kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama ligikaudu 9 mg rauda
annaabi.ee 
