1944. aasta pommitamise käigus sai kirik tugevalt kannatada tules lagunes müüride krohv, mille alt paljastusid unustatud keskaegsed skulptuurid. 1952. aastal varises varemetes kiriku kesklöövi põhjasein. Kuni 1989. aastani oli kirik varemetes, peale mida algasid põhjalikud kiriku taastamistööd tänapäevasesse väljanägemisse.3 Joonis 0. 2 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 3 Helme, E., Hansla, I. (2001) Eesti kirikud, Tallinn; Tänapäev Joonis 0. Joonis 0. Tallinna Raekoda gooti profaan Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13
suure saali legendaarne parkett, mille muster jälgis kupli metallkonstruktsiooni joontevõrku, eesmärgiga luau illusiooni maailma kõikehõlmavast sfäärilisest harmooniast. (Hallas- Murula, 2012) lk 74-75 Kasutatud kirjandus Altton, K. (2011). Eesti kirikud III, Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet. Hallas-Murula, K. (2012). 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak. Helme, E., Hansla, I., & McIlfatric-Ksenofontov, M. (2001). Eesti kirikud. Tallinn: Tänapäev. Helme, M. (2002). Eestimaa kirikute teejuht. Tallinn: Trükikoda "Kunst". Kodres, K. (2005). Eesti kunsti ajalugu 2 1520-1770. Tallinn: Sihtasutus Kultuurileht. Liivik, O., & Dubovik, B. (2011). Tallinna kirikud (ajalugu ja restaureerimine). Tallinn: Pakett AS. Maiste, J. (1996). Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst. Nutt, N., & Maiste, J. (2005). Tartumaa mõisad. Tartu: Printon. Praust, V
annaabi.ee 
