(Dorpatil) Emajõe ja Võrtsjärve ning lääne poole jäävate jõgede kaudu ühendus Pärnu ja merega. Vene kaupmehed saabusid Tartusse kas laiapõhjalistel lotjadel või talvel regedega. Tartus kujunes välja omaette Vene linnaosa - ida poolt tulnud kaubahärrade alaline peatuskoht kahe ortodoksse kirikuga: üks Novgorodi, teine Pihkva kaupmeeste tarvis. Hansa liidu õitseajal, XIV sajandi teisel poolel, kasvas Eesti hansalinnade mõju Venemaaga kauplemises. Novgorodis asus hansakontor, mis kandis Peetriõue nimetust, juhtimine koondus ikka enam Tartu ja Tallinna kätte. Tartu oli piiriks Lääne-Euroopa ja kujuneva Vene riigi vahel. Moskva tugevnemine ja Novgorodi hõivamine XV sajandi 70. aastatel andis tugeva vastulöögi hansakaubandusele. 1492. a. lasi Ivan III ehitada Narva vastu, teisele poole jõge Vene kindluse, millele andis oma nime - Ivangorod. Kaks aastat hiljem käskis Ivan III sulgeda Hansa kaubakontori Novgorodis. Järgnes
kokkuhoidmise vajadusele Hiljem koosnes sellest Hansa nime kandev kaubalinnade liit 1220 tõusis läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn 14.-16. saj ühendas Hansa liit u. 170 linna Hansa hiilgeajal 14. saj II poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävad sadamad ja kaubalinnu Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Peale 15. saj lõppu kui Novgorodi hansakontor sulgeti kulges Hansa idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siinses elukorralduses ja kultuuris tuntavad tänini Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ja rauda senisest suuremates kogustes
annaabi.ee 
