teemadel. 8. Naiste roll ühiskonnas oli vähem tähtsam kui meestel. Naise ülesandeks oli kasvatada lapsi ja armastada meest. 9. Linna valitses raad. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. 10. Hansa liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Hansa liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Hansakaubandusel Eestile oli oluline roll : Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule (arhitektuur, maalikunst), käsitööoskuste levikule (samuti ka vastava terminoloogia levikule), mõjutas kirjakeelte arengut 11. Laokohaõigus tähendas, et sadamast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Laokohaõiguse said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu 12. Tsunfti ülesanded olid kaitsta turgu, kontrollida toodete hindu ja kvaliteeti.
mõeldud hospidalid. Vaesed elasid seal tavaliselt annetustest ja teinekord pärandasid rikkad kodanikud osa oma varast hospidalile. Kaubandus ja käsitöö Rooma linnade langus oli kaasa toonud kaubanduse languse Vahemerel. 11.sajandil alanud ristisõjad suutsid anda Vahepete kaubandusele uue hoo. Itaalia linnad olid kaubavahetuses paljude maadega, aga ka Euroopaga. Nende kaudu toimetati Euroopasse ka India ja Hiina kaupu. 12.sajandil elavnes kaubandus kogu Euroopas. Suur tähtsus oli Hansakaubandusel. Saksa kaupmehed olid teada nii Inglismaal kui ka Norras. Kuid Läänemerele nad ei pääsenud. Kui Lübecki linn taasrajati, said nad tegutseda ka Ida-Euroopas. Lübeck jäi aga Läänemere tähtsamaks kaubanduslinnaks aga kuni keskaja lõpuni. Lübeck oli majanduslikult tugev linn ja see tegi temast kaupmeeste riigi. 14. sajandil kujunes kaupmeeste organisatsioonist välja Hansa Liit, millel oli ka oma võimuorgan ehk hansapäev. Linnakäsitöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk
annaabi.ee 
