(Bill of Rights), mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel: kuningas ei saa peatada seaduste toimet; parlament koguneb regulaarselt; maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi. Eraldi võeti vastu veel ususallivuse akt, lahendamaks usutülisid. 1701. võeti vastu troonipärimise akt, millega lastetute Mary ja Williami järglaseks määrati James II noorem tütar Anne, ja kui ka temal pole lapsi, siis tulevikus Stuartite kõrvalliin Hannoveride dünastia. Kuninganna Anne'i ajal (18. saj. algus) toimus kuningavõimu edasine nõrgenemine ja parlamentarismi areng. Kujunes välja tava, et võimul on see partei, millel on parlamendis enamus. Et ka Anne'il polnud lapsi, läkski troon Hannoveridele. Et kaks esimest valitsejat neist ei osanud üldse inglise keelt, ei saanud nad osaleda ka valitsuse ülesandeid täitva Salanõukogu koosolekul, mis muutus sest ajast peale kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks
järeltulijatel või kui neil pole lapsi siis Mary õel Anne’l. 1701. a troonijärglusseadus. Nähti ette , et Stuarti dünastia jääb võimule. Kõige lähem Stuart, kes oli protestant ja kes ei ole abielus katoliiklasega pidi troonile saama. Charles I õe Elizabethi tütar Sophia oli abielus Hannoveri vürstiga (olid protestandid) ja neil oli laps George. Troonijärglusseadusega määrati Hannoveri dünastia Inglismaa troonile. George I sai troonile 1714. Hannoveride kaksikvõim. George I (1660-1727) viibis suurema aja Hannoveris. Tekib kaksikmonarhia. Victoria (1819-1901) – loobus Hannoveri troonist ja andis selle valitseda oma onule. Walesi allutamine Inglismaale: Situatsioon 13. saj alguseks. Sattus esimesena Londoni võim alla (13.sajandil). Püsivat võimu kehtestamist 13.sajandil aga ei olnud. Wales oli jagatud pisikesteks riigikesteks, vürstkondadeks (Powys, Gwynedd, Deheubarth), mis ka omavahel sõdisid. Llywelyn Suur (1200-1240)