Snellmanni töö oli enamasti samuti rootsikeelne. Kõige rohkem kasutas soome keelt Lönnrot. Rootsi keel oli 19. saj algul ja keskel Soomes valitsev kultuurkeel. Runebergi ja Topeliust peeti rahvakirjanikeks. Soomekeelset algupärast kirjandust ilmus ,,Kalevala" järel aeglases tempos, 1850. a tsensuurimäärus ähvardas selle lämmatada. 1860. aastast tsensuurimääruse tühistamine andis tõuke soomekeelsele kirjandusele, kaasa aitas ka rootsikeelse kirjanduse taandumine. Pietari Hannikainen ja K. J. Gummerus alustasid soomekeelse kirjandusega juba enne tsensuurimäärust. Hannikainen andis välja ajalehte ,,Kanava", avaldades seal ilukirjandust ja trükkides seal ka oma farsi ,,Silmamoondaja". Temast kujunes hea novellikirjanik, tema sulest pärinevad ka esimesed soomekeelsed ajaloolised jutustused, mida avaldas järjeromaanina. Teerajaja oli ka Gummerus, samanimelise kirjastuse asutaja. Kirjutas teose, mida võib
laadi ühendamist. Soome : · Rahvalaulud(äiutus-, hälli-, mängitus-, mängulaulud) · Mikael Agricola ,,ABC-kirja" 1543 · J.G.Pritius ,,Barna-Bibel" 1730 · J.Tengström ,,Uusi Aapelus" 1847 · 19.saj. I pool rahva liikumise tõus · E.Salmelainen ,,Suomen Kansan Satuja ja Tarinoida" 1852-1866, lastekirjanduse lähteteos · 1847 P. Hannikainen ,,Viron Satuja" · Z.(Sakari) Topelius (1818-1898) ,,Lukemisia lapsille", 1865-1896 · 1854-1866 esimene iluustratsiooniline lasteleht · Suonio teadlane, luuletaja ja ka lasteluuletaja Rootsi: · Laurentsius Johannis Laelius ,,Ilus ja tore neitsi peegel" (1591) · 17.-18.saj. domineeris didaktiline kirjandus: Uusulise suunitlusega, Ilmalik kirjandus · Valgustusajastu (18.saj) tõi kaasa muutumise lapsesse. Uute zanrite
annaabi.ee 
