elevandid oli Kartaago ohtlikuim relv, ehkki esimeses videos ütleb ajaloolane Ross Leckie, et elevandid olid ülehinnatud kõikides Hannibali ja Rooma vahelistes lahingutes (Leckie, 2001). See demonstreerib ka ajaloolaste endi faktide tõlgendust. Osade jaoks võis lahinguelevantide kasutamine tähendada Hannibali suurimat trumpi ent teiste jaoks tundus see olevat lihtsalt hirmutamise objekt. Üks olulisimaid aspekte, mida välja tuua on see, et esimeses videos pandi enamjaolt rõhku Hannibalile ja Kartaagole. Hannibali ülistati väga, nagu ta oleks maailma parim väejuht. Sellistes õpilastele suunatud videotes võiks aga jääda objektiivseks ja erapooletuks. Vaatamata Hannibali tohutule edule, olid ka roomlased mitmetes lahingutes edukad. Esimene video aga rõhutab Hannibali edukust, ehkki video pealkiri kannab nime Hannibal versus Rome, mis võiks tähendada, et ka roomlastest tuleb sama palju juttu kui Hannibalist
Niimoodi lõigati Makedoonia ära merest ja muutus kontinentaalseks riigiks. Philipp osutas meeleheitlikku vastupanu, kuid lõpuks pidi alla andma. 205 a. e.Kr. sõlmitud rahulepingu järgi pidi ta ära andma osa territooriumist ja mis kõige tähtsam, loobuma liidulepingust Kartaagoga. Philippi ebaedu peegeldus kõikides sõjateatrites Itaalias, Hispaanias ja Aafrikas. Roomlastel õnnestus sõlmida sõbralik liit Nuubia kuninga Sifaksiga. See oli suur kaotus Hannibalile, kuna Nuubia ratsavägi moodustas Kartaago sõjaväe tuumiku. Rooma kasutas oskuslikult ära tüli kahe kuninga Sifaksi ja Masinissa vahel, kes võitlesid liidri rolli pärast Nuubias. Massinissat toetasid Kartaago aristokraadid, Sifaksi suutsid enda poole meelitada Rooma diplomaadid. Sifaks kõhkles kaua, kuid Rooma edu Makedoonias avaldas muljet ja ta läks roomlaste poolele. Rooma abiga alustas Sifaks sõda Kartaago vastu
Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal teab kust välja ilmunud valdavalt indo-euroopa keelt kõnelenud rändrahvad (keldid, lääne-goodid, vandaalid) aga võtsid kujunevast Euroopast ja Impeeriumi varemeist tugevat matti. Palju aega enne lokaalset kataklüsmi oli Scipio Zama all ütelnud Hannibalile, et su ees olid Rooma väravad lahti, aga sa ei kasutanud võimalust. Sama seis oli ka Attilal. Kas on Roomal, iseäranis Tiberi küngastel mingi esoteeriliselt seletamatu puutumatus? Piibli, eriti Vana Testamendi ebamäärane kronoloogia annab pidevalt ajamääratluse keskmiselt 40 aastat. Nende aastate olulisem aspekt on see, et israeliidid näivad olevat kulutanud suurema osa ajast "nurisemisele". Jumal andis nad vilistlaste kätte veel 40-ks aastaks. Mõistmiseks on oluline
annaabi.ee 
