maakasutusviiside osakaal, liigilise mitmekesisuse indeks, kaitse- ja Natura-alade osakaal Eesti territooriumist, majanduslikust kasutusest väljas oleva ala osakaal territooriumist, pärandmaastike osakaal; investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse. Kokkuvõte. Selleks, et tagada meid ümbritseva keskkonna jätkusuutlik eksisteerimine, tuleb mõista, juhtida ja hallata kõiki eluvaldkondi alates juhtimisest kuni tootmise toorainete hankimiseni. Kuidas aga tagada võimalikult madala energiakulu ja keskkonnamõjuga elu Maakeral, on hetkel üks suuremaid väljakutseid kogu maailmas. Hoolimata terminitest ja raamistikest on säästev areng mõtteviis. Selle tajumiseks ja mõistmiseks ei peagi tingimata kasutama sõnu. Kasutatud materjal: 1. http://www.envir.ee/et/analuus-ja-planeerimine 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnastrateegia 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Strateegiline_planeerimine 4. http://www.envir
toetuda kas olemasolevale kogemusele või hankida kogemus õppe käigus. Õppe käigus arutletakse kogemuse üle, peegeldatakse seda. Seejärel kogemust analüüsitakse toetudes õppematerjalidele, abistavatele küsimustele jne. Tulemuseks on uue teadmise konstrueerimine, mis võimaldab järgmisi kogemusi hankida juba uuel teadmiste tasandil. Kogemusõpe on pidev protsess, mille sisendiks on kogemus ja väljundiks uue teadmise konstrukt, mis omakorda viib uue kogemuse hankimiseni jne. 16.1 Raport. Raport on kogemusliku õppimise meetod. Raport aitab keskenduda läbielatule ja seda süsteemselt esitada. Meetod eeldab, et esmalt tuleb hankida kogemus. See võib olla mistahes kogemus: millegi läbielamine, õppekäik, mingi töö tegemine jne. Hiljem kogetut analüüsitakse. Võetakse aeg maha, peatutakse ja mõeldakse, mis see oli, milline tähendus sündmusel õppija jaoks on ja mida sellest õpiti. Raporti meetodi puhul kasutatakse läbikirjutamist.
annaabi.ee 
