Energiamajandus Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd. Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul)
tegevuse protsessis ku- lud tekivad. Lähtut. e/v org.-funkts. strukt., tehnol. protsessist ja nendevah seostest. Ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Probl.: · kulukohad on määratl. liialt üldiselt ja mittehomogeensete protsesside lõikes; · kulukohtade loetelu sisaldab ka elemente, mida on raske vaadeld. kulukohtadena; · kulukohad Eestis liialt laiad. Kulukohtade klassifikats.: · materjalide soetam., ettevalmist. või hankim. kohad (varustusos., tooraine ladu, vastuvõtuos., püügilaevastik jt.); · tootmise ettevalmist. kohad (konstrueerimisos., ettevalmistusos. jt.); · tootmisprotsessi kohad (seadmed, operatsioonid, montaaz, värvim., pakendus jt.); · abitootmiskohad (katlamaja, seadmete hooldusjaosk., mehhaanikajaosk. jt.); · turustuse kulukohad (ekspeditsioonios., turustusos., reklaamios. jt.); · üldhalduse kulukohad (rp., personalios., juhtkond);
annaabi.ee 
