tulemuse saavutamist ehk materjalide pakkumise ja tööprogrammi osakaal oli liiga väike. Veel üheks näiteks kummalistest pakkumistest võib tuua esile Tammiste lasteaia projekteerimise ja ehituse projekti, kus anti vaid neli päeva kvalifitseerumiseks ja taotleja peab viimase viie aasta jooksul aastatel 2004-2008 olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt kolm analoogset tehase tingimustes toodetud ruumelementidest ühiskondlike hoonete projekteerimise ja ehitamisega seotud hankelepingut Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. See piirab oluliselt pakkujate ringi ja ega tegelikult ei vaja selline projekt eripädevust. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine eeldab läbipaistvust, sest kui läbipaistvuse põhimõttest kinni ei peeta, ei ole rikkumist võimalik tuvastada. Põhimõtteks on, et hankemenetluse mis tahes
kaasamiseks hankelepingu mahust olulise osa täitmisel üksnes hankija nõusolekul 17. Oluline on, et kui pakkuja ei ole pakkumuses märkinud alltöövõtjate andmeid, kuid soovib alltöövõtjaid hiljem siiski hankelepingu täitmisel kasutada, siis RHSi § 31 lg 2 p 9 sõnastusest tulenevalt ei ole tal võimalik seda teha. Üheks kriteeriumiks võiks lugeda ka RHS § 38 lõiget 1 punkti 4, millest tulenevalt kohustub hankija kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja või taotleja ega sõlmi hankelepingut isikuga kellel on maksuvõlg. Nn maksusäte peaks endas kandma lisaks hankemenetlusest kõrvaldamise alusele ka negatiivset sõnumit nende võimalike pakkujate jaoks, kelle maksukäitumine ei ole olnud korrektne. RHSi maksusäte peaks kaudselt mõjutama kogu ettevõtluskeskkonda täitma oma kohustusi riigi ees vastavalt kehtestatud reeglitele. Obligatoorseteks hankemenetlusest kõrvaldamise alusteks järgmised nõuetele mittevastavused,
lg 1 mõttes saaks hankelepingu § 7.7 lugeda samadel põhjustel, mis eespool kirjeldatud. Tühiseks VÕS § 42 lg 1 mõttes saaks pidada hankelepingu § 7.7 põhjusel, et jällegi selline klausel kahjustaks Täitjat ebamõistlikult. Sellise klausli kehtivuse jaatamise korral võiks Hankija ükskõik mis põhjusel väita, et tal tekkis kahju maksimaalselt 10 000 euro (5000+5000 eurot) ulatuses ning ilma vastavaid tõendeid esitamata oleks võimalik sisuliselt hankelepingut täita 10 000 eurot odavamalt, st 294 000 eurot Instituudi möbleerimise eest. Seega tuleb nentida, et ka hankelepingu § 7.7 saaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 mõttes, mistõttu ei saaks Hankija ka sellele tugineda. Vastus: Hankelepingu §§ 3.1.4, 7.2 ning 7.7 on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 ning tühised VÕS § 42 lg 1 mõttes. Kas Hankijal on õigus tasaarvestada kahjunõue 4900 eurot Täitjaga VÕS § 197 lg 1 kohaselt? Eeldused:
realiseerimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. 6.5 Hankemenetluse käigus pakkujale teatavaks saanud info on konfidentsiaalne ja pakkuja ei avalda seda kolmandatele isikutele ilma hankija eelneva kirjaliku loata. 6.6 Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest juhul, kui: 6.6.1 Pakkuja on viimase 12 kuu jooksul oluliselt rikkunud Hankijaga või tema tütarettevõtjaga sõlmitud hankelepingut; 6.6.2 Pakkuja ja Hankija või tema tütarettevõtja vahel on käimas vaidlus viimase 12 kuu jooksul väidetavalt aset leidnud hankelepingu olulise rikkumise üle. 5 7 Hankedokumentide lisad Lisa 1 Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus Lisa 2 Töötajateveo lepingu projekt Lisa 3 Pakkumusvormid Vorm 1 Pakkumuse esildise vorm
annaabi.ee 
