kaks eraldi riiki. Edumat poolt võis hinnata seega vaid sõjakaotuste hulga järgi. Kuigi USA ja NSVL sõdisid üksteisega võõral pinnal ning võõra nime all, siis omavahel otsest sõjategevust ei alustatud, kuigi selleks tehti kõik vajalikud ettevalmistused. 1950.-1980. aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. USA oli Teise maailmasõja lõpuks kasutanud tuumapommi, mis ajendas ka Venemaad seda endale hanikma. Lisaks paigutati oma mõju all olevatesse riikidesse keskmaarakette suunaga vastase pealinnadele. Äsjalõppenud maailmasõda oli alles liialt värselt meeles, et üksteist tegelikkuses rünnata. Peale selle olid ju ka USA ja Venemaa võitjad kui vastutavad riigid maailma rahu ees, vähemalt mingil määral. 1941. aasta augustis sõlmisid Inglismaa ja USA omavahelise kokkuleppe Atlandi harta. Selles olid kirjas põhimõtted, mida peetakse silmas sõjas Saksamaa vastu ning ka see, milline
seadusega ettenähtud õigused ja sissetoodavatest kaupadest. kohustused. Senaatoriseisus oli Orjandus kaotas oma tähtsuse. kürgeim ning enamikest ülesannetest vabastatud. Madalate hulka kuuluvad inimesed olid maksukohustuslikud. 6. Rooma sõjavägi. Iseloomusta korraldust ja muutusi sõjaväes vabariigi, varase keisririigi ja hilise keisririigi ajal. Muutuste põhjused? (vt lk 172, 176, 214-215) Värbati palgasõdureid. Relvastust ei pidanud nad ise hanikma, vaid said selle väepealiku käest. Kui sõjamehed erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisi elulõpu veeta põlluharijana. Mehed olid väga tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja heaolu eest hoolt kandis. Rooma impeerium olid loodud relva jõul ning püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek vastasest. Endiseks jäid sõjaväe ülesehitus, relvastus ja võitlustaktika. Peamine väeüksus oli leegion,
annaabi.ee 
