jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all
• sõda, jaht: jaht, jääger, kants, kütt, laager, lahing, püss, tääk • ristiusk: altar, ingel, jünger, kabel, kantsel, klooster, krist-, köster, leer, ohver, orel, paavst, piibel, piiskop, preester, prohvet, sant (< ‘kerjusmunk’), troost • ühiskond: härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel, naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster, väävel Alamsaksa laenud (3) • kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud
NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. 4. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, - gangster. h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind
siis tähendab see, et ta saab rikkaks. Noh, niisugusest märgist on kasu, sest see näitab kauget tulevikku. Inimene võib kaua aega vaene olla ja meelt heita ja ennast tappa, kui ta märkide tõttu ei tea, et ta viimaks saab rikkaks.» «Kas sul on karvased käsivarred ja karvane rind, Jim?» «Mis sa sellest küsid? Kas sa ei näe, et on?» «Noh, kas oled rikas?» «Ei. Aga ma olin kord rikas ja saan jälle rikkaks. Ükskord mul oli neliteist dollarit, aga ma hakkasin hangeldama ja kaotasin kõik.» 257 «Millega sa hangeldasid, Jim?» «Noh, ma panin raha loomadesse.» «Mis loomadesse?» «Noh, elusatesse loomadesse. Kariloomadesse, tead küll. Panin kümme dollarit ühte lehma. Aga enam ma loomadega ei riskeeri. Lehm võttis kätte ja kõnges mul ara.» «Nii sa kaotasid siis kümme dollarit.» «Ei, ma ei kaotanud kõike. Kaotasin kõigest üheksa. Müüsin naha ja rasva dollari ja kümne isendi eest.» «Siis oli sul viis dollarit ja kümme tsenti järel