päikesepaistelisel kevadpäeval võilillel tegutsevat lepatriinut. Lähedale vaatamisel on tema silmaläätsed kumerad ja eredas valguses silmapupillid väiksed. Taavi vaatab hilisel suveõhtul merel sõitvaid purjekaid. Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja hämaras silmapupillid suured. Grete uurib hämaras kuusemetsas, kas puravik on ussitanud. Lähedale vaatamisel tema silmaläätsed on kumerad ja hämaras silmapupillid suured. Hans vaatab metsaserval taevas lendavaid haneparvi. Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja valges silmapupillid väiksed. Kaugelenägevuse korral tekib kujutis silma taha, kumer prilliklaas suunab selle silma sisse. Lühinägevuse korral tekib kujutis võrkkestast ette, nõgus prilliklaas suunab selle silma sisse. 1. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele ja panevad selle võnkuma. 2
pekitüki vastu huvi kaotamas. Nemadki tunnetavad kevade lähenemist ning lasevad üha sagedamini kõlada kevadiselt rõõmsana kõlaval ,,sitsikleidil". Rongapaarid teevad oma mängulendu ning valmistuvad pesaehituseks. Ka käbilinnud hakkavad juba küünlakuul pesitsema. Märts Märtsikuu on talve murdumise märgiks. Esimesed rändlinnud on oma Lõuna-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt tagasi jõudmas. Põldudel võib kohata hulgaliselt laulu- ja väikeluiki ning esimesi haneparvi. Ka meil talve läbi kohal olnud lindude käitumises muutub märtsis paljugi. Varahommikuti võib meie metsades kuulda trummipõrinat meenutavat häält. Need on rähnid, kes nokaga imekiirelt vastu kuivanud puuoksa lüües oma pesitsusterritooriumeid tähistavad. Tuulevaiksetel õhtutundidel võib aga metsaveerelt kostuda salapärast huikamist. Öisteks häälitsejateks on kakud, kes päevavalguses on end varjanud ning hämaruse saabudes aktiivseks muutuvad
annaabi.ee 
