suur. Euroopas on mitmeid erinevaid rästikuid. Eestis elab neist üks - harilik rästik. Soojema kliimaga Euroopa alal elab ka liivaboa (1). See-eest on Euroopas mitmeid laialtlevinuid sisalikke - liivasisalik, euroopa roheline sisalik, arusisalik, pürenee sisalik jne. Euroopa roomajate hulgas on ka seitse kilpkonna, levinuim neist on sookilpkonn (2). Ära võiks mainida ka Kreeka kilpkonna. Linnud Euroopa linnustik on väga liigirikas, neid on umbes 800 liiki. Muuhulgas on meil 8 haneliiki ning palju erinevaid veelinde - parte, luiki. Väga levinud on erinevad kakud - ainuüksi Eestis elab neid kaheksa liiki. Tüüpilised rannikulinnud on kajakad ning kiivitajad. Levinud röövlinnud on kala-, meri- ja kaljukotkas (1). Vahemere-äärsete lindude sulestik on värvirikkam ja õhukesem, kui Põhja-Euroopa lindude oma. Põhja-Euroopa linnud jagunevad paikseteks ning rändlindudeks (moodustab 40% linnustikust) Umbes pooled Euroopa lindudest on laululinnud - enamlevinud
Liigid Holmogori haned Gorki haned Kubaani haned Hiina haned Emdeni haned Reini valged haned Itaalia haned Pommeri haned Käharsulgsed haned Ajalugu Haned tekkisid nähtavasti kesk-mionteesis, sest sellest ajast pärinevad vanimad leitud fossiilid. Vanimate leidude kohta on sageli raske otsustada, kas tegu on hane, luige või laglega, sest sel ajal olid need perekonnad üksteisele veel sarnasemad kui tänapäeval. Kirjeldatud on 10 fossiilset haneliiki, kuid nende süstemaatika on veel välja kujunemata. Fossiilsetest hanedest on kõige tähelepanuväärsem Anser pratersis kes elas varapliotseenis tänapäeva USA maa-alal ja tundub olevat ainus hani, kes kohastus puu otsas elamisega ning just sellepärast eraldatakse teda sageli omaette perekonda Heterochen. Teaduslikult kirjeldas hane esimest korda Mathurin Jacques Brisson 1760, kuid hallhane kirjeldas esimesena Linnaeus 1758. ParDID Söötmine
annaabi.ee 
