lähenemas on mingi suurem elusolend. Kuid võib juhtuda, et rästik ei tee sellest välja või magab ja inimene astub talle kogemata peale. Sellega vigastatakse madu ja ta tunnetab ohtu. Roomaja kaitseb ennast ja ründab teda vigastanud isikut. Muidugi on olnud ka olukordi, kus inimene isegi ei tea, et ta on salvata saanud. Hammustuse tunneb ära kahest väikesest, teineteisest umbes 5 mm. kaugusel asetsevast torkejäljest. Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi hammustushetkest 30 minuti 4 tunni pärast. Hammustuskoha piirkonnas võib olla kiiresti tekkiv valu, turse, verevalumid või villid. Võib esineda iiveldust, nõrkus tunnet, külmavärinaid või kõhuvalu. Harvem esineb selliseid nähtusi nagu hingamisraskused, krambid või anafülaktiline sokk. Kõige ohtlikum on mürgihamba ja seega ka mürgi sattumine veresoonde, mis vanuritel või lastel võib lõppeda isegi surmaga. Kuid umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi.
ärritada. Rästikumürk on selge kollakas vedelik, mis koosneb valkudest, aminohapetest, mineraalainetest jm. Mürgina toimivad polüpeptiidid ja ensüümid, mis lagundavad vere punaliblesid ja põhjustavad verevalumeid. Erituva mürgi kogus sõltub eelmisest jahist möödunud ajast. Mürk ei ole väga toksiline, seetõttu vaid üksikud rästikuhammustused lõppevad kannatanu surmaga. Umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi. Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi hammustushetkest 30 minuti – 4 tunni pärast, hiljem vähenedes. Mürgi toime sõltub selle kogusest, kannatanu tervislikust seisundist ja hammustuskohast. Hammustus on ohtlikum kuuma ilmaga ja juhul, kui hammustuskoht paikneb näos, kaelal või seljal. Kõige ohtlikum on mürgihamba ja seega ka mürgi sattumine veresoonde. Hammustuse puhul on näha kaht teineteisest 0.5 – 1 cm kaugusel paiknevat täpikujulist haavakest, hammustus ise ei ole eriti valus ja meenutab nõelatorget. Mõne minuti
annaabi.ee 
