mis analüüsimiseks on tavaliselt muundatud tekstiks (vaatluspäevik, intervjuude transkriptsioonid, muu teemakohane kirjalik materjal) ning interpreteerib ja analüüsib seda kõike seotult. Seega on tegu teadusliku meetodiga, mis sarnaneb viisile, kuidas inimesed igapäevaelus informatsiooni koguvad ning järeldusi teevad. Samas on tegemist selle edasiarendusega ning seejuures erinevad uurija eesmärgid inimese igapäevastest eesmärkidest (Hammersley & Atkinson 1983; Hammersley 1990: 104). (http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/6/kristel_pau.htm) Eesmärk on mõista inimeste tegevust ja sotsiaalseid tähendusi antud keskkonnas.Uurija võtab osa uuritava igapäevastest tegemistest. Ajalugu.Tihe seos antropoloogiaga .Juured on sotsiaalteasuslikes kvalitatiivuuringutes. Kasutusala:kaugete maade ja eksootiliste kultuuride uurimisel.Praeguseks on etnograafia uurimisväli ,,jõudnud koju" . On uuritud linnaelu.1930.a Chicago koolkonna poolt
kosmilise objektiga. Asteroidi hüpoteesi eelduseks oli meteoriidi kraatri kujunemise aja kokkulangevus Kriidi ajastu lõpuga (umbes 65 mln aastat tagasi). Aastal 1990 leiti Chicxulubi kraater Yucatani poolsaarel Mehhikos, mille kujunemine toimus dateeringute põhjal umbes samal ajal, kui toimusid massilised väljasuremised Mesosikumi lõpus. Kraatri läbimõõt on umbes 200 km, mis tähendab et meteoriidi läbimõõt oli umbes 10 km. (Plummer, C. C., Carlson, D. H., Hammersley, L. 2013.,Gornitz, V. 2009) Siiamaani pole täpselt teada, mis moel põhjustas Chicxulubi meteoriidi plahvatus massilist Maa loomade ning taimede väljasuremist. Teadlased arvavad, et meteoriidi põrkekohas tõusis temperatuur tohutult (u 20 000 kraadini). Aurustus miljoneid tonne maapinda, ookeanile rullusid 120 meetri kõrgused lained. Plahvatuse käigus paiskus 7 õhku umbes 200 000 km3 mulda ja kivimeid. Seismiline lainetus maakoores võrdus
annaabi.ee 
