(Wiki, 2012) 1.2 Välimus Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Keha on külgedelt lamendunud, suu juures on kaks pikka poiset. Selle sugukonna kalade iseloomulikeks omadusteks on hammaste puudumine lõualuudel, neelhammaste olemasolu alaneeluluudel, üks seljauim ja suur kaheosaline ujupõis. Karpkala iseloomulikud tunnused: (Wiki, 2012) · Poised suu nurkades · Päraku ja selja uimel hammastunud kiir (Joonis nr 1) · Suur kasv · Tarkus ja kõrge ohutunne Joonis . Karpkala seljauim Joonis . Soomuskarpkala 1.3 Levik looduses Looduslik sasaani levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi ning Ida- ja Kagu- Aasiat. (Joonis 3.) Sasaani kultuurvormi karpkala on levitatud üle kogu parasvöötme. Eestisse toodi karpkala aastal 1893. Looduslikus veekogus on karpkala eelistatuimaks elupaigaks seisva või aeglase
Vajalik lubjakogus tuleb eelnevalt lahustada. Vee läbivool tiigis suletakse ööpäevaks. Regulaarselt tuleb aga kindlasti määrata vee hapnikusisaldust. Soovitud tasemel peab vee pH tiigis hoidma 78 päeva. Selleks tuleb iga päev lisada tiigi sissevoolult vastav kogus eelnevalt lahustatud lupja. · Trihhodinoos Trihhodinoosi tekitajaks on infusoorid Trichodina perekonnast. Trihhodiinad on alustassi kujuga, läbimõõt 2575 mikromeetrit. Neil on hammastunud servaga kinnitusketas ning hobuserauakujuline tuum. Ripsmete abil liiguvad trihhodiinad kiiresti kala kehal ja ujuvad vees (joonis 46). Trihhodiinad paljunevad kalal lihtpooldu mise teel. Paljunemise kiirus sõltub igale liigile optimaalsest veetemperatuurist. Eesti tiigimajandeis on leitud trihhodiinasid 9 liiki. Trihhodiinad võivad elada peremeheta 12 päeva. Peremeest leidmata nad hukkuvad. Trihhodinoosile on vastuvõtlikud kõik tiigikalad vastsete ja sama suvistena. Vanemad
annaabi.ee 
