3. Esmased hominiidid ja nende tekkeaeg 60ndate aastate keskpaigani peeti kõige ürgsemateks tuntud inimlasteks 1924. a. Lõuna-Aafrikas avastatud ca 2.5 mln. a. tagasi elanud australopiteekusi (Australopithecus africanus). Hiljem on peamiselt Ida-Aarikast leitud mitmete varasemate ja ka hilisemate australopiteekuse-liikide säilmeid, vanusega 4...1 mln. aastat. Nende ajukolju maht oli võrdlemisi väike (jäi Aafrika nüüdsete inimahvide ajumahu varieeruvuse piiridesse: 400...550 cm3), kuid hammastu ja eriti jäsemete ehituses ilmnesid neil selged inimlikud põhitunnused. Need olendid olid ilmselt kõik (aga kindlasti need, kes elasid vähem kui 3,7 mln. aastat tagasi) kahejalgsed, püstiselt liikuvad loomad. Australopiteekuse-liigid on jagatud skeletiehituse järgi kahte rühma: varasemad ja väiksemad, nn. gratsiilsed (siredad) vormid ja hilisemad ning massiivsemad, nn. robustsed vormid. Üldiselt arvati siis, et australopiteekused
Immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Indutseeritud mutatsioon - kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. Inimahvlased - primaatide sugukond, millesse kuuluvad suured ja suhteliselt suure peaajuga sabata ahvid: orangutan, gorilla ning tava ja kääbussimpans ehk bonobo. Inimlased - primaatide sugukond, millesse kuuluvad nüüdisinimene ja mitmed väljasurnud liigid, kelle ühisteks tunnusjoonteks olid kahejalgsus, hammastu omapära ning kiirelt progresseeruv peaaju evolutsioon. Initsiaator tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Innastükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. On põhjustatud erinevate suguhormoonide nõristuse perioodilistest muutustest. Tsükkel koosneb neljast faasist: innaeelne, inna, innajärgne ja soikefaas
annaabi.ee 
