mulle sidur numbriga 107, mis kannatab 1403 Nm väändemomenti. mm mm mm Kuna arvutuslik DDtabel, siis tugevus on tagatud 2.1.2 Ääriksiduri eelised ja puudused Ääriksiduri eelisteks on 1. Lihtsus ja odavus 2. Jäik ühendus (puudub nurklõtk) 3. Suur pöörlemissagedus 4. Ülekantav moment on piiratud ainult liite tugevusega Ääriksiduri puuduseks on see, et ta kannab üle kõik telgjõud ja paindemomendid 2.2. Kallim sidur Kallimaks siduriks valin hammassiduri, kuna sidur eripärad peavad olema suur nurklõtk ja suur ülekantav moment ning need on hammassiduril olemas. 2.2.1 Tugevustingimus kstart=1,0 Tugevus on tagatud Sellest lähtuvalt valin siduriks RTK I - 80, mille lubatud pidev väändemoment on 1400Nm. Selle mootoriga võiksid olla ühendatud kolbkompressorid, kraanad ja valtspingid 2.2.2. Hammassiduri omadused Hammassiduri omadusteks on 1. On kasutatavad vaid horisontaalses asendis (erilahendused saadaval ka
23. Nimetage lõtkude ja libisemisega sidurite liigid. 24. 1. HAMMASSIDUR pöördemoment kantakse üle hammasülekannete abil; 25. 2. KETTSIDUR pöördemoment kantakse üle kaherealise rull-puksketi abil; 26. 3. OLDHAM'i sidur pöördemoment kantakse üle libiseva vaheelemendi abil; 27. 4. NUKKSIDUR pöördemoment kantakse üle kummist vaheelemendi abil. 28. Esimese kahe iseloom: Suurte koormuste ülekandmiseks rasketes tööreziimides; Vajavad MÄÄRIMIST. 29. Milles seisneb hammassiduri eripära? Milliseid häbleid on võimalik kompenseerida kasutades hammassidurit? 30. Suurte koormuste ülekandmiseks rasketes tööreziimides; Vajavad MÄÄRIMIST. 31. Hammassiduri kasutamisel tuleb arvestada, et 32. 1. Lubatud radiaalsiirde ja nurksiirde väärtused sõltuvad siduri pöörlemissagedusest; 33. 2. Lubatud nurksiire sõltub välishammaste kujust: 34. · sirgete välishammaste korral võib nurksiire olla kuni 1 º; 35
Planetaarülekande projekt Planetaarülekande lõpliku projekti tegemisel võetakse arvesse kõiki eelnevalt arvutustega leitud tulemusi ning lisaks eelnevatele arvutustele tehakse veel järgnevat.Valitud veerelaagritele tehakse kontrollarvutus toereaktsioonidega, mis leitud jooniselt. Arvestades suurimat võimalikku pöördemomenti jaotuse ebaühtlust voogude vahel, määratakse see jõud kiirel(vedaval) võllil , kus d1 on hammassiduri jaotusläbimõõt. Aeglasel vedaval võllil , kus Th on moment väljundvõllil (raamil), a ülekande telgede vahe. Kõige rohkem ongi koormatud satelliitide laagrid. Nende vajalik dünaamiline kandevõime Cvajalik leitakse jõu Fr = 2Ft järgi, kus Ft on eelnevalt arvutataud ringjõud. 1.3.2 Tiguülekanne Ehitus Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid