9kardaan 10tiguratas TAGASILD 1 pöördemoment 2 õli 3kardaan 4elektromagnet klapp 5hüdrosilinder 6pöördenurga andur 7vasak taguratas 8parem esiratas 9hammaslatt 10elektrimootor 11kolb 12juhtklapp Pöörates esiratast liigutame tiguratast, mis paneb liikuma hammaslati. 2 sekts pumbast õli juhitakse läbi juhtpea silindrisse. Sellega kergeneb rooliratta pööramine, õlipumba 2. sekts. läheb tagarataste juhtmehanismile õli. Hammaslatile on lisatud kardaanvõll- Kardaan on ühenduses hammasrattaga,mille abil kantakse esirataste pöördenurk tagarataste juhtmehanismile. Tagarataste mehaaniline on hüdrosilinder,milles kolb pöörab juhtvardaid. Juhtvarraste abil 7 ja 8t. Juhtklappi juhitakse sõltuvalt auto sõidukiirusest. Juhtplokk kontr. süsteemitööd ja korrasolekut. Rikke korral juhtplokk lülitab süsteemi välja. Kelladeplokis süttib punane tuli. 4x4, 4 ratta pööramine, Mitsubishi 1rooliratas
kinni, vaid isegi liigutatakse vastupidises suunas. Sel juhul muutub raami kiirus veelgi aeglasemaks ja järelikult ülekande arv suuremaks. Sellist ülekandeskeemi on kasutatud planetaarreduktori esimese käigu puhul (vt 3.5.4). Vedava ja veetava võlli ühendus on sama kui teisel käigul, st vedav võll ühendatakse kroonrattaga, veetav võll aga raamiga. Skeemil 12.3 on näidatud otseülekanne, kus pöörlemine antakse võrdselt mõlemale hammaslatile või nii kroon- kui ka päikeserattale ning satelliitide raam (veetava võlli rollis) peab nendega koos liikuma. See skeem on kasutusel kolmanda käigu saamiseks (vt 3.5.6). Skeemil 12.4 näidatakse tagasikäiku. Vedavaks osaks on alumine hammaslatt või päikeseratas. Satelliitide raami hoitakse kinni ning ülemist hammaslatti või kroonratast sunnitakse liikuma vastupidises suunas. See liikumine antaksegi veetavale võllile (vt 3.5.2).