elektronkaardil. JOONIS 1 Mõnikord on oluline, et lisaks radarile ja elektronkaardile oleks olemas ka videopilt. Sellist dubleerivat moodust kasutatakse mõne üksiku probleemse koha puhul ( kitsused, sõlmpunktid jne ) Mitmes VTS-süsteemid jälgivad suuri piirkondi. Sellepärast kasutatakse ühes VTS- süsteemis mitmeid radarisüsteeme ( radarijaamas, VTS-keskused jms )ja sidepidamissüsteeme. Näiteks: a. Maailma suurimaid VTS-süsteeme, mis hõlmab Saksa lathe, jõle Elbe suuet kuni Hamburgini, Jõe Weser suuet Bremeni ja Bremerhaveni sadamatega ja Jade jõge koos Wilhelmshaveni sadamaga, on kaetud katkematult 500 km ulatuses radaritega. Süsteem koosneb 38 radaripiirkonnast JOONIS 2 ( Saksa lahe VTS süsteem ) b. Rotterdami VTS-süsteem katab lisaks sadamale kogu oma basseinidega (u. 35 km Reini jõe suudmes) veel 38 meremiili merele (Hook of Hollandi põhjamuulist alates) ja 2 meremiili mööda Reini jõge (alates Van Brienenoord sillast) ja 4 meremiili itta mööda
Sillamäelt saatis Silmet USA-sse nioobiumikangi, 10 alust, igal alusel 160 kg metalli, 1 alus maksis 0,5 Mio. Miskipärast pandi 10 alust sellisesse konteinerisse, kus tingimus oli, et sinna võib panna veel teist kaupa- plomme tehti lahti tähendab, autoga toodi 10 alust Tallinnasse, siit Shippo firma otsustas ise saada vedajaks, väljastas Tallinnast Portlandi conoissemendi, vedu Hamburgist Seattle`sse toimub vene laeval Senator, kokkulepe, et Hamburgini võib kaubatoimetaja vedada kauba temale sobiva vahendiga. Shippo valis DFDS-i heaks töötava 1- mehefirma Transporto OÜ, varatu firma, vastutuse peitmiseks hea kombinatsioon. Kui probleemid tekivad, on raske, kui pole, pole viga midagi. Auto sõitis Antverpenisse, laaditi asjad maha (mingid), Hamburgis laadis metalli maha, avastati, et pole 10 alust, vaid 9 alles, polnud võim kindlaks teha, kus 1 alus kadus. 0,5 Mio krooni kahjum, Ergo Kindlustus maksis kahjumi välja