nendega ei seostata teisi uskumusi ning neist ei kõnelda ka usundilisi jutte. · Fiktsioone kõneldakse ka (päris)rahvausundi vaimolendite kohta, kuid siis kujutatakse neid teisiti kui uskumustes ning usundilistes juttudes. 23. Missugused mütoloogiliste arusaamadega on uurijad seostanud eesti sõna koll ja mumm? · hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott, karvane mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees) · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa, põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri pörkö, vadja mömö; soome kouko, kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö "Ilmselt germaani eeskujul on arenenud ka meie viljakushaldjate kultus. [---] vilja
Vormelid laste hirmutamisel · hirmutusolendi potentsiaalne agressiiivne käitumine lapse suhtes · hirmutusolendi lokaliseerimine (nt Murde-Kai viib lapsed ära, kui lapsed laudile lähevad; Lapsed ei toh1nud ernesse minna erneööt võtab kinni; Kui väiksed lapsed lähvad kaevu peale vah1ma, siis neid hirmutatakse sellega, et Kaevu Hants tõmmab nad kaevu) · hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott, karvane mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees) 60. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi.