pole võimalik plomme ühekorraga vahetades saavutada esteetilist tulemust. Seega tuleks plommitud hammaste korral hiljem kas valgendamist regulaarselt korrata või pidevalt käia plomme sobivama värviga plommide vastu vahetamas. "Paljud patsiendid on arvamusel, et "koduseid" valgendajaid võib täiesti muretult kasutada," märgib ADA Teadussuhete Nõukogu direktor Dr. Kenneth Burrell. "On olemas andmeid, mille põhjal võib oletada, et valgendavad tooted kahjustavad hambapulpi, -emaili, igemeid ja suu teisi alasid. Valgendamise sobivuse üle otsustab eelkõige hambaarst, arvestades patsiendi suu seisukorda. Tema saab teha ka valgendamisjärgset kontrolli ning avastada võimalikke ebasoodsaid reaktsioone." Näiteks ei valgene igaühe hambad samal määral. See sõltub eelkõige hammaste struktuurist. Kollaka värvusega hambad alluvad valgendamisele hästi, pruunika värvusega hambad veidi halvemini ja hallikad hambad ei pruugi üldse valgeneda
Email – vaap – enamelum Piimvalge, katab hambakrooni. Kõige kõvem kude organismis (nagu kvarts). Kaitseb hammas kulumise eest ja kahjustavate tegurite vastu. 97% mineraalaineid (prevaleerib kaltsium), 2% vett, 1% org. aineid (enamik eukeratiini) Toimub ainevahetus all olevate kudedega. Email koosneb 5-12 miljonist emailiprismast, mida katab prismamembraan ja seob interprismaatiline aine. Veresooni, lümfisooni, rakke pole. Dentiin – dentinum Kollane, ümbritseb vahetult hambapulpi. Moodustab põhilise osa hambast. 70% min. aineid (peamiselt hüdroksüapatiit) 30% vett ja org. aineid (kollageen, GAG). Dentiin koosneb paljudest kanalitest. Pulbipoolses osas on õhuke predentiini kiht, kus asuvad odontoblastid (moodustavad dentiini). Närvikiud olemas. Tsement – tsementum Kõva, katab ja kaitseb dentiini väljaspoolt, ümbritseb juurt. Luusarnane aine. Ei sisalda närve, veresooni, rakuvaene. 52. söögitoru oesophagus
annaabi.ee 
