· Retikulaarkiud on kollageenstest kiududest peenemad ning nad on hapete, aluste ning seedeensüümide suhtes suurema resistentsusega. Valkaine on kollageen (III tüüp) · Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud · Retikulaarkiud ilmestuvad hästi hõbeimpregnatsioonil (argürofiilsed kiud; argyros - kr hõbe) · Esinevad laialdaselt võrgustikuna retikulaarses sidekoes, hambapulbis, limaskestades, epiteeli ja sidekoe piiril, vöötlihaskiudude, rasvarakkude, verekapillaaride jt. struktuuride ümber. Amorfne põhiaine · Amorfne põhiaine ümbritseb rakke ja kiude ning täidab kolloidse substantsina kõik vaheruumid sidekoes · Põhiaine vahendusel toimub ainete vahetus vere ja organite parenhüümrakkude, aga ka vere ning sidekoerakkude vahel Glükoosaminoglükaanid (GAG) · Fibroblastid sünteesivad sidekoe põhiaine
adaptiivne immuunsus (toodavad monokiine – ensüüme, komplementeeritud valke), lihaskoe regeneratsioon. 2. Retikulaarne sidekude Retikulaarrakud moodustavad tsütoplasmaatiliste jätkete varal võrgustiku. Retikulaarrakkude keskel paikneb suur ümar, hele tuum. Retikulaarkiudude võrgustik on rakkudega tihedalt seotud. Moodustab vereloomeelundites võrkja strooma, leidub laialdaselt mao, soolte limaskesta päriskihis, hambapulbis, neerudes. Amorfne põhiaine puudub, rakkudevahelisi ruume täidab vedelik. 3. Hüaliinse, elastse ja fibroosse kõhrkoe ehituse võrdlus Hüaliinne kõhrkude: Moodustab esmase e primordiaalse skeleti looteeas, aga ka liigeskõhred, roide- ja ninakõhred, kõri kilp- ja sõrmuskõhr, trahheaalrõngad, suuremate bronhide kõhreplaadid jne. Enamlevinud inimeses. Kondrotsüüdid paiknevad enamasti 2-4 rakuliste isogeensete gruppidena. Kõhre sügavamates
annaabi.ee 
