näksimine. Hammaste vastupidavust happerünnakule saab tõsta piisavalt tihti optimaalses kontsentratsioonis fluoriidi hammastele aplitseerides. Teisisõnu tuleb hambaid pesta >1000ppm fluoriidisisaldusega hambapastaga vähemalt kaks korda päevas. Kui patsiendil on väga hea suuhügieen ehk kõigilt hambapindadelt on mehhaaniliselt eemaldatud biofilm, siis happerünnakut bakterikihi puudumise tõttu tekkida ei saa. Kahjuks näitavad teadusuuringud, et isegi hambaniidiga puhastamise järel suudavad katubakterid happerünnaku esile kutsuda. Seega ei saa kaariesehaigust ainult suuhügieeniga kontrollida. Adekvaatne harjamistehnika ja hambavahede sobiva abivahendiga puhastamine on hädavajalik igemepõletiku haldamisel. Teadusuuringud kinnitavad, et elektrihambahari puhastab hambad kvaliteetsemalt ja kiiremini. Kuidas toituda, et hambad terved püsiksid Hambasõbralik toitumine tähendab, et söögikordade vahele on jäetud piisavalt pikad pausid
süsivesikuid sisaldavaid toite või jooke, siis tema suu mikroflooras saavad kasvueelise happelist keskkonda taluvad bakteriliigid nagu Streptococcus mutans ja Lactobacillus spp., mis produtseerivad piimhapet ja seeläbi soodustavad hamba emailikihi lagunemist ning kaariese teket. Parodontiidi puhul on keskkonna tingimuste osakaal põletiku tekkimises vähem selgem. Kui hamba ja igeme vahel olevat biofilmi e. hambakattu pidevalt ei eemaldata harjamise ja hambaniidiga, siis lõpuks võib ta tekitada organismis põletikulise vastuse, mille käigus suureneb seerumisarnase eritise (gingival cervicular fluid) hulk. Kuid see valgurikas vedelik võib olla toitaineks teatud bakteritele (nt Porphyromonas gingivalis, Bacteroides forsythus, Treponema jne.), kes muidu on hambakatus väheesindatud. Nende patogeenide paljunemisel hakkavad biofilmis domineerima gram-negatiivsed anaeroobid, mis toodavad
annaabi.ee 
