maavitsalised. Alkaloidid Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5-hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas. Krooni külge kasvab seestpoolt, vaheldumisi krooni hammastega, 5 tolmukat 2-pesaliste, harvem 4-pesaliste tolmukapeadega. Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili – mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel
37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5- hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas. Krooni külge kasvab seestpoolt, vaheldumisi krooni hammastega, 5 tolmukat 2-pesaliste, harvem 4-pesaliste tolmukapeadega. Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklazaan, tomat, punapipar), on suur
????? 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5- hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas. Krooni külge kasvab seestpoolt, vaheldumisi krooni hammastega, 5 tolmukat 2-pesaliste, harvem 4-pesaliste tolmukapeadega. Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklazaan, tomat, punapipar), on suur
annaabi.ee 
