3 Servade lihvimine 2.4 Nurkade lihvimine 2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servadega terad on suure kõvaduse (2200-3100 kg/mm2) ja soojuskindlusega. Terad on ühendatud sideainega kindlakujuliseks kehaks, mida kutsutakse abrasiivtööriistaks
Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ............................................................................................. 8 18. Jagamispead. .....................................................................
................................................................................................... 24 32. Terikumaterjali kõvadus-temperatuurist ..................................................................... 25 33. Treimise karakteristikud ............................................................................................. 25 34. Revolvertreipink ......................................................................................................... 25 35. Kamm ja hambalõikamine ........................................................................................... 26 36. Lihvimine .................................................................................................................... 27 37. CNC pingid .................................................................................................................. 27 37.1. Tehnoloogilised nullpunktid ............................................................................................. 28
hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. 2) Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi hammaslõikurit või hammasrataslõikurit ehk hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel nende vastastikusel liikumisel üksikute asendite mähispinnana. Hambalõikamine rullmeetodil on universaalsem, kuna ta võimaldab lõigata antud hambumismooduliga lõikuriga erineva hammaste arvuga rattaid. Hambafreespinkil lõigatakse rullumismeetodil välishambumisega sirg- ja kaldhammastega silinder- ja tiguhammasrattaid. Lõikur on tigufrees. Et lõigata sirghammastega hammasratast, on vaja kolme lõikeliikumist: tigufreesi pöörlemist sagedusega nf, freesi vertikaalettenihet sv, tooriku pöörlemist sagedusega nt.
Lõikeprotsessis lõika- kasutatakse spetsiaalseid hambalõikepinke vad kõik hambad laaste, kusjuures iga järgmine hambafreespinke ja hambatõukepinke. hammas on eelmisest kõrgem (sele 2.44). Kammlõikuri kinnitusosa ühendatakse kammlõike- pingi padruniga, mis tõmbab lõikuri läbi töödeldava ava või välispinna. Kammlõikamist kasutatakse sari- ja masstootmisel. Sele 2.46. Hambalõikamine rullumismeetodil tigumoodulfreesiga Sele 2.47. Hambalõikamine rullumismeetodil Sele 2.44. Kammlõikamine. a kammlõikur, b hammasrataslõikuriga lõikehambad Hambalõikamisel kasutatakse kahte meeto- Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abra- dit kopeer- ja rullumismeetodit
annaabi.ee 
