ja algab hambakudede - emaili ja hambaluu ehk dentiini - diferentseerumine. Hambakrooni moodustumine ja mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt piimalõikehammastel ja 7. kuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema 5. raseduskuul ja see on märksa aeglasem protsess. Teine tagapurihammas areneb alles lapse esimesel eluaastal. Hamba ehitus Loote normaalse arengu korral moodustub 20 piimahamba ja 28-32 jäävhamba alget. Alati ei kulge aga hambaalgete moodustumine ja hambakoe diferentseerumine normaalselt. Hambaalged võivad puududa üldse või üksikutel hammastel . Sagedamini võivad puududa külgmised ülemised lõikehambad, teised eespurihambad ja alumised keskmised lõikehambad. Areneda võib aga ka rohkem hambaalgeid ehk lisahambaid. Need võivad areneda embrüonaalse arengu perioodil kas lisandunud hambaalgest või hambaalge lõhenemise tagajärjel. Sageli on
põse nääre). Tonsillid – mandlid (tonisillae) – suuõõnes paiknevad immunoloogilise kaitse organid. Nt kurgutonsillid on paarilised moodustised, mis paiknevad palatiinkaartevahelistes süvendites. Hammas (dens) Anatoomiline jaotus: kroon, kael, juur , hambaõõs ja juurekanal. Histoloogiline jaotus: kõvemad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed koed (hambapulp, periodont). Hamba arenemine jagatakse kolme etappi. Alguses toimub hambaalgete moodustumine initsiaal- ja proliferatsioonifaasiga. See lõppeb hambaalgete moodustumisega, mis omakorda koosneb kolmest osast: hambapapill, emailiorgan ja hambapaun. Hambaalged seejärel diferentseeruvad (emailiorgan diferentseerub neljaks kihiks). Kolmas etapp on hambakudede moodustumine. Hambapapillist moodustub dentiin ja hambapulp, emailiorganist email ja hambapaunast tsement ja periodont. Suuõõne organid – keel – lingua Keel on limaskestaga kaetud lihaseline elund