Kollaka värvusega hambad alluvad valgendamisele hästi, pruunika värvusega hambad veidi halvemini ja hallikad hambad ei pruugi üldse valgeneda. Olukorda saab kõige paremini hinnata hambaarst ja anda parimat nõu. See võib aga sisaldada soovitust valgendamine ära jätta ja kasutada selle asemel teisi kosmeetilisi protseduure, nagu näiteks portselankatted. Hammaste areng algab varases looteeas. Juba embrüonaalse arengu 6.-7. nädalal hakkavad moodustuma hambaalged. Kummalgi lõualuul areneb 3. raseduskuu lõpuks 10 piimahamba alget ja algab hambakudede - emaili ja hambaluu ehk dentiini - diferentseerumine. Hambakrooni moodustumine ja mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt piimalõikehammastel ja 7. kuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema 5. raseduskuul ja see on märksa aeglasem protsess. Teine tagapurihammas areneb alles lapse esimesel eluaastal. Hamba ehitus
palatiinkaartevahelistes süvendites. Hammas (dens) Anatoomiline jaotus: kroon, kael, juur , hambaõõs ja juurekanal. Histoloogiline jaotus: kõvemad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed koed (hambapulp, periodont). Hamba arenemine jagatakse kolme etappi. Alguses toimub hambaalgete moodustumine initsiaal- ja proliferatsioonifaasiga. See lõppeb hambaalgete moodustumisega, mis omakorda koosneb kolmest osast: hambapapill, emailiorgan ja hambapaun. Hambaalged seejärel diferentseeruvad (emailiorgan diferentseerub neljaks kihiks). Kolmas etapp on hambakudede moodustumine. Hambapapillist moodustub dentiin ja hambapulp, emailiorganist email ja hambapaunast tsement ja periodont. Suuõõne organid – keel – lingua Keel on limaskestaga kaetud lihaseline elund. Sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist (aponeurosis) ja keelevaheseinast (septum linguae), mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks. Aponeuroos on proopria all paiknev
annaabi.ee 
