põhiliselt gripiviirused A ja B. Levik: aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sümptomid: palavik, köha, väsimus Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus Sümptomid: sügelevad villid, palavik Lastehalvatus Lastehalvatus on nakkuslik viirushaigus, mis oma klassikalises vormis väljendub jäsemete halvatusena. Levik: Saastunud toit ja vesi, kontakt Sümptomid: palavik, halvatus Mumps Mumps on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi. Levik: piisknakkus Sümptomid: valu mälumisel, kõrgenenud kehatemperatuur Leetrid Leetrid on lööbe ja palavikuga kulgev ning väga nakkav leetriviiruse poolt põhjustatud haigus. Levik: kontakt, piisknakkus Sümptomid: palavik, nahalööve Ohatis e. herpes
sümmeetriliselt. Ülekoormus selgroo ühes piirkonnas mõjub ka teistele osadele, nii tekitab pikaajaline või ülemäärane õlavöölihaste koormamine ja pinge käte ja abaluu liikumispiiratuse, mis tegevuse korral tingib ka alaselja osa suurema koormamise. Igasugune asümmeetriline asend või tegevus, kui see toimub pidevalt viib tervisehäireteni, mis on tuntavad eelkõige valu, suremistunde ja tuimusena, halbadel juhtudel ka halvatusena. Lülivaheliste diskide kokkukuivamisel alanevad nii selgroo liikuvus kui ka vibratsioonitaluvus, mis on peamiseks põhjuseks, miks autojuhtidel täheldatakse sagedamini selja ja kaelavalusid, kuna lisaks pikale istumisele, tuleb taluda ka mehhaanilisi võnkumisi. Sageli aitab korduv enesevenitus alaselga. Venituse ajal väheneb diskisisene rõhk poole võrra ning disk saab uuesti toituda ja täituda, mis aitab lülivahedel taas avaramaks muutuda ja ennetada valutunnet
kehapiirkonnas (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“, osa „Trauma üldosa“). Otsene surve närvile võib põhjustada raskeid ajutisi või püsivaid kahjustusi. Eriti ohustatud on niisugused kohad, mille närvid ristuvad luudega lihastest kaitsmata kohas või läbivad kitsaid kanaleid. Närvikahjustus annab endast kohe märku tundlikkuse kaona (tuimusena) või motoorse halvatusena. NB! Koomas patsientide pikaliasetamisel tuleb iseäranis hoolega jälgida, et närvid ei satuks otsese rõhu alla, sest patsient ise ei suuda oma aistinguid tunnetada. Ka sidumise juures võib liigne tugevus ja pingutamine põhjustada halvatust. Refleksid Refleks on närvisüsteemi väikseim funktsiooniüksus. Refleksiks nimetatakse kehaosa alateadlikku sekretoorset või motoorset vastust tundeerutusele. Refleksi ülesandeks on reageerida
annaabi.ee 
