ägeneda ja sageneda. UV-tundlikkus ja nahatüübid Pigmentatsioon takistab UV-kiirguse tungimist sügavamatesse nahakihtidesse. Mida tugevam on päevitus,seda paremini kaitseb see päikesepõletuse ja DNA muutuse eest, ning vähesel määral takistab immuunsüsteemi pärssumist. Erinevatel rassidel ja rahvastel on vastavalt nende elutingimustele erinev tundlikkus UV-kiirguse kahjulike toimete suhtes. Nii näiteks esineb tumedanahalistel vähem naha halvaloomulist kasvajat kui heledanahalistel. Kahju asemel kasu Päikesekiirguse vähesuse ja päikesekaitsevahendite kasutamise korral on täheldatud D-vitamiini defitsiiti. D-vitamiini sünteesiks vajaliku UV-kiirguse doosi saamiseks pole vaja ilmtingimata päevitada, piisab katmata kätest ja näost. Päikesekiirguse defitsiit (talvekuud, vähene õues viibimine suvel) võib suurendada jälle vere kolesterooli sisaldust. Kolesterooli suurenenud sisaldus veres on aga
retsisiivne. -) Homosügootsus geenipaari seisund, mille puhul mõlemad alleelid on samade vaadeldavate tunnustega. -) Heterogameetsus organismis toodab sugukromosoomide suhtes kahesuguseid sugurakke. -) Homogameetus organism toodab sugukromosoomide suhtes ühesuguseid sugurakke. -) Intermediaarsus dominantse alleeli ehk domineeruva tunnuse puudumisel, saadakse vahepealne tunnus. -) Kantserogeen halvaloomulist kasvajat tekitav mutatsioon. -) Geenmutatsioon mutatsioon, mille puhul toimub muutus mingi geeni DNA nukleotiides järjestuses. -) Genoommutatsioon mutatsioon, mille puhul muutub kromosoomide arv rakus. -) Kromosoommutatsioon muutused ühes kromosoomilõigus. -) Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. -) Somaatiline mutatsioon mutatsioon, mis ei pärine edasi.
annaabi.ee 
