Piki lõunarannikut on manglipuu metsad, mis moodustab suure osa ranniku märgalast. 6. Tööstus Pakistanis on olulisel kohal telekommunikatsioon, arvutitarkvara, õidukite, tekstiili ja rõivaste, tsemendi, ravimite, toidukaupade, väetiste ja terase tootmine ning laevaehitus, viimasel ajal ka lennukiehitus. Tööstusarengu kasvutempo on 10,7 % (2005). Eri maavarasid on leitud üle 20. Vanim tööstusharu on kivisöe kaevandamine, kuid süsi ja ka rauamaak on halvakvaliteedilised. Kõige suurem on lubjakivivaru, mis üha kasvava tsemeditööstuse tooraine. Tähtsal kohal on kivisoola tootmine. 7. Transport Pakistanis on 139 lennujaama (91 kõvakattelise lennurajaga), neist 5 rahvusvahelist, ning 18 kopteriväljakut (2006). Peamised torujuhtmed on gaasi- (10 257 km) ja naftajuhtmed (2001 km, 2006). Raudteed on 8163 km sealhulgas (445km kitsarööpmelist, 2004), maanteid 258 340 km (167 146 km kõvakattelisi, 711 km kiirteid, 2004). Karakorami maantee on maailma
Soostumise intensiivsusest sõltuvalt on kujunenud leetunud-glei (LkG), leede-glei (LG) või leede-turvastunud (LG1) mullad. Esineb kuni 30 cm tüsedune turvastunud kõduhorisont. Muld tugevasti happeline, pHKCl 2,6 kuni 3,6. Kõige sagedamini esinevad puistutest karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Männikutes ja kaasikutes on kuuske tihti järelkasvuna. Männid on enam-vähem laasunud ja sirged, kased tihti kõveratüvelised ja halvakvaliteedilised. Puistute tootlikkus madal , tavaliselt III kuni IV boniteediga okaspuistute tagavara küündib 100 aastaselt kuni 200 tm ha-l. Pärast kuivendamist saab edukalt kasvatada Mä ja Ku puistusid (boniteet tõuseb tavaliselt I klassi võrra). Alusmets hõre või puudub, esinevad pajuliigid, h. paakspuu jt. Alustaimestik liigivaene. Puhmasrindes esineb sageli h. mustikas, h. pohl, sinikas, sookail ja kanarbik. Rohttaimedest on esindatud h. sinihelmikas ja keratarn, sageli
annaabi.ee 
