oleks vist loomulikum, kui meie rahaüksuseks kroon jääb." Hiljem toodi välja mõte, et Eesti rahaühikuks peab saama lühem ja suupärasem tähekombinisatsioon. Veebruari algul kirjutab ajaleht Vaba Maa (06.02.1927): ,,Kui Läti ,,lati" ja Leedu ,,liti" eeskujul lühendust tahetakse, siis peaks meil olema ,,ett". ,,Esta" on pikk ja pealegi mitte eestipärane. Meie rahvas teeks temast tingimata ,,eestu", millel natukene halvakspanev ,,poluverniku" maik, - kui teda veel hullemakski ei moonutata." 1927. aastal saadeti ajalehtede toimetustele väga erinevaid ettepanekuid mitmekesiseid ja homoorikaid, mis peegeldasid inimeste harjumusi ja tõekspidamisi. Vaba Maa avaldas alljärgneva ülevaate (13.02.1927), lisan mõned ettepanekud: ,,I mark = 100 penni; I kroon = 100 penni; I kuldar = 100 muldari; I esta = 100 sajakut; I estu =100 setut; I nahk = 100 saba" Ajaleht Vaba Maa (12.04.1927) kirjutab, et J
paremini meelde nii tugevalt psotiivseid kui ka negatiivseid emotsioone / tundmusi esile kutsunud reklaamteated või nende momendid, mitte aga neutraalsed. Reklaamitavasse soodsa suhtumise kujundamisel on reeglina efektiivsem positiivne emotsioon. Emotsioonide põhiliigid: Aktivatsioon, pingulolek, skeptilisus, enesekindlus, viha, allasurutus / alluvus, rahulikkus, väsimus, uimasus, iha, ülevus (õnnelik), aatelisus (moraalne), sotsiaalne lähedus, tänulikkus, kurbus, põlglikkus (halvakspanev), ärritavus, malbus (rahunenud, vaimne), lõbu. - Margiteadvus - reklaamipsühholoogia teoreetiline konstrukt, mis väljendab seda, kuivõrd tarbija tunneb reklaamitavat objekti, suudab seda ära tunda, hinnata, meenutada, seostada teiste objektidega ja omaenda elu seikadega. Margi tuntuse mõju on suurem madala osalusmääraga olukordades, võrreldes kõrge osalusmääraga olukordadega. Tuttav bränd aktiveerib aju otsmikusagara ülemisi käärusid, hipokampust ja tagumist
annaabi.ee 
