Ühiskonna ruumiline korraldus (kuidas kes teeb) kujuneb kapitalistide ja töölisklassi võitluse käigus. Eesmärk on teha ruumilist korraldust proletariaadi huvides. David Harvey ajaloolis-ruumiline materialism. 90ndatel oli ajastu muutunud, vähenes nende populaarsus. Geopoliitika ja poliitgeograafia dekonstrueerimine, loodud teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID
Ühiskonna ruumiline korraldus (kuidas kes teeb) kujuneb kapitalistide ja töölisklassi võitluse käigus. Eesmärk on teha ruumilist korraldust proletariaadi huvides. David Harvey ajaloolis-ruumiline materialism. 90ndatel oli ajastu muutunud, vähenes nende populaarsus. Geopoliitika ja poliitgeograafia dekonstrueerimine, loodud teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID
muutumist. Tihe seos rahvastikugeograafiaga, sõjanduse, ajaloo, sotsioloogia ja rahvusvahelise õigusega. Peamisi eesmärke läbi aegade – kehtiva süsteemi, impeeriumi või riigivõimu territoriaalsete pretensioonide ja piiride õigustamine. Eesti geograafilist asendit määratles: J.G.Granö – Eesti vabariik asub seal, kus Lääne-Euroopa puutub kokku Ida-Euroopaga ja Põhja-Euroopa Kesk-Euroopaga Michael Haltenberger – Baltikumil on vahepealne asend Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel. Eesti ja Läti paigutab Põhja-Euroopasse, Leedu ja Poola Kesk-Euroopasse. E. Kant võrdles Balti riikide geopoliitilist ja geoökonoomolist asendit Venemaa suhtes. Uurib Eesti kuulumist Baltoskandiasse. Toetub rootslase Sten De Geeri tööle. 11.Maastike areng ja aeg-ruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi). nüüdisaegse maastike areng sai alguse alles mingi maa-ala kerkimisega üle merepinna. Üle
dekonstrueerirnisega. Ta näitab, et poliitgeograafia ei sisalda teaduslikku tõde, vaid on ainult ühiskondlikult konstrueeritud tõereziim teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. Eesti inimgeograafia arengust Alustajad. Esimeseks geograafiaprofessoriks Tartu Ülikoolis oli soomlane Johann Gabriel Granö (1882-1956), kes töötas Eestis 1920-1923. Esimene inimgeograaf Eestis oli ungarlane Mihaly Haltenberger (1888- 1972). Õieti oli küll temagi üldgeograaf, kuid erinevalt Granöst peamiselt inimgeograafiliste huvidega. Ka Haltenbergeri viibimine Tartus jäi lühiajaliseks (1924-1926), ometi jõudis ta algatada paar olulist uurimissuunda. Kõige kaalukam oli vahest ta töö Eesti poliitgeograafilise asendi kohta, mis on suhteliselt puutumata tollal moodi minevast geopoliitikast. Ta pani aluse ka Eesti linnade uurimisele, rõhutades selleski linna asendi erijooni. Edgar Kant (1902-1978)
annaabi.ee 
