kõige sobilikumad viisid, mida enamasti kasutatakse. Alkoholide saamismeetodid: 1. Ühealuselisi alkohole saadakse sünteetiliselt süsivesinike monohalogeenderivaatide hüdrolüüsimisel leeliste vesilahustega: R X + H OH R OH + HX (kus X on halogeen Cl,Br,I) Kuna side C X ei ole iooniline ja alküülhalogeniidid lahustuvad veel halvasti, viiakse reaktsioon läbi soojendamisel. Alküülhalogeniidide hüdrolüüsumisvõime sõltub halogeenist. Halogeeni aatomi eemaldamise kerguse järgi võib alküülhalogeniidid paigutada järgmisesse ritta: Fluoriidid < kloriidid < bromiidid < jodiidid. Seega alküüljodiidid hüdrolüüsuvad kõige kergemini. 2. Alkohole võib saada eteenirea süsivesinike hüdraatimisel(vee liitmisel): CH2 = CH2 + H OH CH3 CH2OH. Reaktsioon kulgeb veega soojendamisel ja tingimata katalüsaatorite väävelhappe, tsinkkloriidi või teiste manusel. 3
Nimetuste andmisel kehtivad üldised printsiibid: mitme hüdroksüülrühma kordust näidatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne, tüviühend numereeritakse (andes põhirühmadele väikseimad kohanumbrid) ja asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras). Mitmealuseliste alkoholide puhul kasutatakse lõppusid -diool, -triool, -tetrool jne. Nummerdamise alguse määrab hüdroksüülrühm, mida peetakse tähtsamaks halogeenist, kaksiksidemest ja alküülrühmast. CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan-1-ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan-1,2-diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan-1,6-diool). Nimetamisel kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on süsivesinikahel. On lubatud kasutada lihtsamate alkoholide puhul. CH3CH2CH2OH propanool ehk propüülalkohol. CH3CH2OH etanool ehk etüülalkohol (nimetatakse ka piirituseks).
annaabi.ee 
