Mina kirjeldan lähemalt 2-butüüni. 2 I Butüüni saamine 2-butüüni saadakse tehislikult. 1. 2-butüün tekib leelise alkohollahuse toimel dihalogenoalkaanidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomeid kõrvuti asetsevate süsiniku aatomite juures. 2. 2-butüün tekib ka leelise alkohollahuse toimel küllastumata süsivesinike halogeenderivaatidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomit kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures. 3. 2-butüüni on võimalik saada atsetüleeni naatriumderivaatidest halogenoalkaanide toimel. 4. 2-butüüni võib saada ka karbonüülsetest ühenditest. 5. 2-butüüni saadakse ka kõrgel temperatuuril süsivesinike krakkimisel. 3 II Butüüni omadused Füüsikalised omadused
Metanooli kasutatakse vastava aldehüüdi tootmiseks, mitmesugusteks sünteesideks ja etanooli denatureerimiseks. Eetriteks nimetatakse ühendeid, milles kaks radikaali on ühendatud hapniku aatomiga. Lihteetrites on mõlemad radikaalid ühesugused, segaeetrites erisugused. Eetreid vaadeldakse kui süsivesinikke, milles üks vesiniku aatom on asendunud alkosürühmaga R O . Eetrid moodustuvad alkoholaatide toimel süsivesinike halogeenderivaatidesse. Sümmeetrilised eetrid moodustuvad alkoholide kuumutamisel väävelhappega (ka fosforhappega, tsinkkloriidiga). Reaktsioon kulgeb üle etüülvesniksulfaadi, mis reageerib alkoholiga moodustades eetri. Küllastunud eetrite homoloogilise rea kaks esimest liiget on gaasid. Rea järgmised liikmed on vedelikud ja kõrgemad liikmed tahked ühendid. Eetrite puhul ei esine vesiniksidet molekulide vahel nagu alkoholide puhul, mistõttu eetrite